"Keelepoliitika kujundamiseks ja vastavate nõuete elluviimiseks tehakse ettepanek praeguse keeleinspektsiooni asemel suuremate volitustega keeleameti loomiseks," märgiti volikogu poliitilises avalduses.

Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles ERR-i raadiouudistele, et keeleinspektsioon saab praegu ainult keelekasutust kontrollida ja määrata trahve, aga vaja on valitsusasutust, millel oleks õigus valdkonda korraldada, nagu see on näiteks keskkonnaameti ja muinsuskaitseameti puhul .

"Poliitika kujundamine ja vastutuse võtmine, korraldamine igapäevaselt on natuke tuumakam tegevus kui ainult trahvide väljakirjutamine ja kontrollimine. Me tahaksime keelepoliitikat ka riigi tasemel jõulisemalt korraldada ja suunata, ja selleks on vaja keeleametit," selgitas Lukas.

Keelameti igapäevases töös tähendaks see ettepanekute tegemist valdkonna poliitika kujundamiseks, seaduseelnõude ja sätete väljatöötamiseks ja rakendustegevuste läbiviimist keelepoliitika osas, ütles Lukas.

"Inspektsioonil hetkel on vähem jõudu kui teiste valdkondade ametitel. Me tahame, et (keeleamet) oleks jõuline rusikas eesti keele kaitsel," märkis ta.

Lukase sõnul saaks amet täpsemalt silma peal hoida sellel, mis toimub Eesti kõrgkoolides, kas seal on "mingid ohud" eesti keelele. Pidev analüüsimine, ettepanekute tegemine on see, millest on kultuuriministri hinnangul praegu puudu jäänud.

"Meile on oluline see, et eesti keel oleks Eestis rahvastevahelise suhtlemise keel ja et kõigil oleks õigus eestikeelsele haridusele. Kui seal on mingid ohud, siis keeleametil on suuremad õigused sekkuda, kui on keeleinspektsioonil," ütles Lukas.

Lukas nõustus, et keeleametile oleks nende ülesannete täitmiseks rohkem raha vaja, kui on riigieelarvest eraldatud keeleinspektsioonile. "See tuleb lihtsalt teha, sest me oleme pöördelises punktis – me kas säilitame eesti keele elujõu või läheb see vaikselt allamäge," märkis ta, ning lisas, et tema hinnangul suhtub praegune valitsus keeleküsimustesse järjest tõsisemalt.

"Me oleme teinud otsuseid, et keeleõppe taset parendada, seda nii venekeelse elanikkonna seas eesti keelt õpetades kui ka inglise keele pealetungi vähendades. Need asjad arenevad, ma olen optimistlik, Jüri Ratas peaministrina suhtub eesti keele elujõudu tõsiselt," ütles Lukas.

"Hiiliv üleminek" inglise keelele "vajab sekkumist"

Isamaa hinnangul peab "võitlus eesti keele elujõu nimel peab senisest enam kaasama kohalikku tasandit, kelle haldusalasse kuuluvad üldhariduskoolid."

Selleks algatab Isamaa ülemineku eestikeelsele haridusele kohalikes omavalitsustes, kus erakond on volikogus esindatud. Esmajärjekorras tehakse vastavad ettepanekud Tartus, Haapsalus ja Tallinnas, seejärel teistes omavalitsustes. 

Laupäeval tehtud poliitilises avalduses nenditi, et üldhariduskoolide kõrval vajab tähelepanu kõrgharidussüsteem, "mille hiiliv üleminek inglise õppekeelele vajab viivitamatut sekkumist".

Selleks tahab Isamaa, et kõrgkoolide välisõppejõudude töölepingusse tuleb lisada nõue omandada eesti keele oskus vajalikul tasemel vähemalt kolme aasta jooksul. Samuti nõutakse, et asjaajamiskeel avalik-üiguslikes kõrgkoolides peab olema eesti keel.

"Juba lähemate aastate jooksul võib inglise keele suurenev osakaal eestikeelsetes õppekavades ja asjaajamises muutuda iseenesestmõistetavaks ja selle tendentsi pööramine järjest keerulisemaks," märgiti pöördumises.

Lukas selgitas ERR-ile, et "vajalik tase" oleneb sellest, kas konkreetsel õppejõul on vaja õpetada ka eestikeelseid tudengeid või mitte. "(Iga) õppejõud, kes tuleb siia pikemaks perioodiks, peaks elementaarsel tasemel saama suhelda, et tema pärast ei peaks tegema instituudi koosolekuid näiteks ingliskeelsetena," märkis Lukas.

Ministri sõnul on juba praegu paljudes ülikoolides lepingutes kolmeaastane keeleoskuse säte sees, kuid see võiks üldiseks nõudeks kujuneda.

"Ülikoolis peab asjaajamine käima eesti keeles, ja siin ei saa põhjenduseks tuua, et me peame inglise keeles koosolekuid läbi viima selle tõttu, et meil pikaajalised välisõppejõud ei oska sellel tasemel, et koosolekul osaleda, eesti keelt," rääkis Lukas, kelle sõnul jääb iga ülikooli otsustada, millisel tasemel välisõppejõududelt eesti keele oskust nõutakse.

Küsimusele, kuidas riik seda täpselt ülikoolidelt nõuda saab, vastas Lukas, et kuivõrd ülikoolidel on riigiga halduslepingud, saab nendesse kirjutada riigipoolse rahastuse tingimusi. "Kaasaarvatud, et asjaajamine peab olema eestikeelne ja et lepingutesse kirjutatakse eesti keele oskus sisse," ütles Lukas.