"Meie jaoks on äärmiselt oluline, et Põhjadiviisi loomisega lisandub NATO väestruktuuri spetsiifiliselt Eesti ja Läti kaitsele keskenduv sõjaline juhtimistasand," ütles kaitseminister Jüri Luik ja märkis, et Taani on alati mõistnud meie julgeolekumuresid, sest oli Külma sõja ajal ise üks NATO piiririikidest nagu täna on Balti riigid ja Poola.

"Meil on Lätiga väga suur ühisosa, mis puudutab regiooni kaitsevõimet," ütles staabi avamisel osalenud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja rõhutas, et peale taasiseseisvumist on ühiselt lätlaste ja taanlastega uues staabis loodavate riigipiire ületavate kaitseplaanide abil võimalik meie regiooni koostöö viia täiesti uuele tasemele. "Ja see staap ei ole mõeldud vaid treeningute läbiviimiseks, vaid peab juhtima vajadusel reaalset kaitsetegevust regioonis," ütles kindral Herem.

Kindralmajor Herem kohtus neljapäeval ametliku visiidi käigus ka Läti kaitseministri Artis Pabriksi ja Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonids Kalninšiga, kellega arutati võimalikke koostöövõimalusi mereväe, keskmaa õhutõrje ja rannikukaitse alal.

Samuti külastas Eesti kaitseväe juhataja Lielvarde õhuväebaasi ning mälestas Riia sõjaväekalmistul sõdades hukkunuid ning kapten Julius Jürgensoni, kes oli esimene Eesti sõjaväe esindaja Lätis.

Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks saab olema sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas. Täna avatud diviisi staap hakkab planeerima ja juhtima sõjalisi operatsioone, planeerima ja integreerima piirkonda tugevduseks antavate NATO üksuste tegevust ning korraldama staapide tasandil väljaõpet vastavalt riiklikele ja NATO kaitseplaanidele. Esmase tegutsemisvõime saavutab staap 2019. aasta esimeses pooles, täielik tegutsemisvõime saavutatakse mõne aasta jooksul.

Staabi loomise eesmärgiks suurendada piirkonna kaitsevõimet ja ehitada lõpuni loogiline sõjaline juhtimisskeem, kus piirkonnas olevad rahvuslikud üksused brigaadide näol allutatakse vajadusel diviisi juhtimise alla, mida omakorda juhib Poolas Szczecinis paiknev mitmerahvuseline Kirdekorpus.

Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised hakkavad rahuaegselt paiknema valdavalt Lätis Adažis, aga ka Taanis Karupis. Eesti panustab diviisi staabi tegevusse vähemalt 15 kaitseväelasega.