Kaitseminister Artis Pabriks kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et kohustusliku ajateenistuse asemel on lõunanaabrid valinud paljude teiste riikide eeskujul kogu maad hõlmava kaitsekorralduse.

Läti riik saab nädala pärast küll 101-aastaseks, kuid hoolimata oma riigi väljakuulutamisest tuli selle eest veel võidelda. Bermondt-Avalovi Läänearmee üle saavutati ühes raskemas ja verisemas lahingus võit hiljem - 11. novembril 100 aastat tagasi Riias.

Riia kesklinnas, sõjamuuseumi ees süüdati tuli kõigi langenud Läti sõjaväelaste mälestuseks.

"Kutsun kogu Läti rahvast, kel on pisut aega, kes austavad meie tavasid ja armastavad oma riiki, kes on patrioodid - võtma tõrvikud ja küünlad ja minema koos oma sõjaväelastega, oma armeega mööda seda teed, kus Läti sõjamehed saja aasta eest tõid Läti riigile võidu," sõnas kaitseminister Pabriks.

Kaitseministrit võtsid kuulda tuhanded inimesed. Suur sõjaväeparaad on Lätis nädala pärast, kuid esmaspäeva õhtul mindi kõikjal tõrviku- ja küünlarongkäigus mälestusmärkide juurde. Riias sammuti üle Kivisilla - nagu bermondtiaadi võitnud sõjamehed 100 aastat tagasi - ja rahvusraamatukogu juures toimus kontsert.

Kohustuslikku ajateenistust küll Lätis ei tule, kuid vabatahtlikele on loodud kõik võimalused, et Zemessardze ehk vabatahtliku kaitseorganisatsiooni kaudu või ka otse Läti armees osaleda õppustel ja kursustel.

"Kohustuslik ajateenistus on vaid üks võimalus saavutada meile vajalikke eesmärke. Need on - et meil oleks lahinguvõimeline armee, et meil jätkuks sõjaväelasi, et ühiskond oleks ette valmistatud erinevateks kriisideks ja et suudaksime võimalikult kiiresti oma rahvast mobiliseerida. Siin on meil alternatiiv kohustuslikule ajateenistusele - kõikehõlmav riigikaitse," rääkis Pabriks.

Läti kaitsevägi - see on 6000 professionaalset sõjaväelast, üle 8000 Zemessardze liikme ja 3000 reservväelast.

"Sada aastat tagasi kulmineerunud sündmused kindlustasid Läti edasise arengu ja loomise," nentis Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonids Kalnins.

Läti kaitseminister Artis Pabriks leidis ka, et NATO kohalolek peaks veelgi suurenema. See peaks hõlmama lahingkoptereid ja USA raketisüsteeme Patriot.