Vabaturuäride erastamine võimaldaks Eesti Postil suunata tähelepanu kitsalt postiärile ja suurendada saadavatest vahenditest võrgu ülalpidamiseks riigi dotatsiooni, ütles riigikogu majandukomisjoni esimees Sven Sester (Isamaa).

"Üksnes toetuse suurendamisest on aga vähe, sest see pole jätkusuutlik. Läbi tuleks viia ka sisulised reformid, mis puudutavad nii hinnastamist kui ka võrgustiku moderniseerimist. Näiteks võiks kaaluda tasuta personaalse postiteenuse osutamist kirjakandjatega piirkondades, kus on statsionaarse postiasutuste külastatavus väike ja seetõttu majanduslikult mõttetu," rääkis Sester.

Sesteri sõnul peaks analüüsima universaalse postiteenuse ja vabaturuäride lahutamist, sest praegune ristsubsideerimise mudel ei ole jätkusuutlik. "Euroopas on juba murettekitavad kaasused Taani ja Rootsi postiettevõtete näol, mille osas on õhus ebaseadusliku riigiabi küsimus," ütles ta.

Analüüs, mis hindab Omniva äride lahutamist, on valmimas. Universaalse postiteenuse muudatused eeldavad aga postiseaduse ja sellega seonduvate määruste muutmist.

Eesti Posti suurim probleem on kiiresti väheneva nõudlusega universaalsed postiteenused, nagu perioodika- ja kirjakanne. Universaalse postiteenuse kahjum oli 2018. aastal 2,5 miljonit eurot ja perioodika kande 2,4 miljonit eurot, samas on kulud tööjõule ja võrgu ülalpidamisele viimase kümne aastaga oluliselt suurenenud.

"2019. aasta kolmandas kvartalis oli ettevõte kahjumis, sest kasumlikud ärid ei suutnud kahjumlike kulu enam katta. Jätkusuutmatule olukorrale tuleb riigil lähemal ajal lahendus leida," ütles komisjoni liige Jüri Jaanson (Reformierakond).

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ansi Arumeele sõnul teeb ettevõttele muret ligi 1000 postitöötaja palgatase, mis on 30 protsenti allpool turu mediaani ja vajaks olulist tõstmist. Kahjumi tingimustes on aga juhatuse esimehe sõnul üha keerulisem palgasurvele vastu tulla ja ametikohti mehitada, mille tõttu võib aga kannatada kvaliteet, sest postiljonid on kogu postiäri liikumapanev jõud.

"Kuna universaalne postiteenus on reguleeritud valdkond, saame suuremaid muutusi läbi viia ainult ametkondade, poliitikute ja kogu ühiskonna toel," ütles Arumeel.

Kojukannet teostavate Eesti Posti ja Express Posti esindajad leppisid oktoobris kokku, et hakkavad arutama, mis oleks vaja kahe ettevõtte baasil ühisfirma loomiseks.

Express Post veab perioodikat koju suuremates linnades, sama teeb ka Eesti Post. Mõlemad saavad sellest teenusest kahjumit. Express Posti omanikud on Postimees Grupp ja Ekspress Grupp.