Pensionireform tekitab muutusi nii LHV kui ka Swedbanki töös
LHV otsustas lõpetada Eestisse investeeriva pensionifondi tegevuse ja liita see teise pensionifondiga. Swedbank loobub samuti vähelikviidsetest investeeringutest Eestis. Nende otsuse põhjuseks on II pensionisamba reformist tulenevad fondist lahkumise prognoosimatud tagajärjed kohalikule investeerimisturule ja fondide mahtudele.
Eesti Pank tõi hiljuti oma pensioni teise samba reformi analüüsis välja, et 12 pensionifondi investeeringud on hea likviidsusega ja nende jaoks inimeste soov erakorraliselt ja suures mahus fondist raha välja võtta probleeme ei tekita. Kuid Eestis on viis pensionifondi, mis on teinud investeeringuid Eestisse ja mis on üldjuhul vähelikviidsed.
Selliste fondide investeeringuid ei saa kiiresti rahaks teha. Vähelikviidsest varast loobumine võib tähendada fondidele odavmüüki, mis on kahjulik pensioni osaku omanikele. Just pensionifondist lahkumise ettemääramatuse tõttu loobus LHV vaid Eestisse investeerivast fondist.
"Ei saa kahjuks edasi minna olukorras, kus fondide maht on edasiselt ebaselge, kus mitte keegi ei tea, kui palju varasid tegelikult välja liigub. Ei saa edasi minna strateegiaga, mis on olemuselt 100 protsendi ulatuses investeeritud Eestile ja seetõttu oluliselt kahjuks ebalikviidsem kui võib olla Eestist väljapoole investeeriv fond," selgitas LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
LHV Pensionifond Eesti ühendatakse pensionifondiga L. Rohkem fondide liitmisi Vallistu sõnul kavas pole.
Ka Swedbanki pensionifondidel on vähelikviidseid varasid. Kuid Swedbank on selleks ajaks, kui pensionireform jõustub, nendest loobunud.
"Vähese likviidsusega varade vähenemine ei ole mitte tingimata selline, et neid varasid tuleks müüa, vaid pigem näeb see siis välja selliselt, et me investeerime nendesse varadesse oluliselt vähem kui varem planeerisime ehk punkt üks. Ja punkt kaks - kuna teatud sellist laadi investeeringud pidevalt lõpevad, siis me lihtsalt ei jätka nendega enam," lausus Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.
Kui riik on õhutanud pensionifonde üha enam Eesti majandusse investeerima, siis pensionireform sunnib fonde risti vastupidiselt käituma.
"Ausalt öeldes ma ei ole päris täpselt aru saanud, kuidas ühel hetkel saab teha etteheidet, et kohalikule turule ei investeerita ja samas teise küljest võetakse reaalselt võimalus seda teha. Fakt on see, et teatud tüüpi investeeringud täitsa kindlasti vähenevad," nentis LHV Varahalduse juhatuse esimees Vallistu.
Toimetaja: Laur Viirand