Eesti Pank soovitab valitsusel enne pensionisüsteemi muutmist sihid paika panna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Panga president Madis Müller
Eesti Panga president Madis Müller Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Enne pensionisüsteemi põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja anda selgust riigi tulevikus pakutava pensioni suhtelise suuruse, inimestelt oodatava panuse ja süsteemi kulukuse suhtes, teatas Eesti Pank pensionireformi eelnõu kohta saadetud tagasisides.

Eesti Panga president Madis Müller kirjutas rahandusminister Mart Helmele, et mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise sambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse.

Müller tõi välja, et aastal 2060 on ühe vanaduspensionäri kohta kõigest 1,6 töötajat, praegu on neid 2,2. See paneb esimese pensionisamba suure surve alla, mida võimendab pensioniealiste inimeste kasvav vaesusrisk, kuna neil pole ka teise samba kaudu kogutud sääste.

Pensionireformiga kaasnev raha pensionifondidest välja võtmine suurendab Eesti Panga hinnangul majanduskasvu hüplikkust - algul kiireneb majanduskasv tarbimise järsu suurenemise tõttu, kui aga esialgne mõju kaob, siis majanduskasv nõrgeneb.

Eesti Pank andis valitsusele kolm majanduspoliitilist soovitust.

"Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavad tulemused ja saavutada neis võimalikult laiapõhine kokkulepe," kõlas esimene ettepanek.

Vajalik tervikpilt peaks andma selgust, milline on riigi pakutava pensioni suhteline suurus tulevikus, milline inimeste oodatav panus ja pensionisüsteemi kulukus.

Teiseks andis keskpank nõu mitte teha kogumispensionit vabatahtlikuks, sest selle tulemusel võivad vanaduspensionid tulevikus väiksemad olla ja kaasneb ka suurem surve tulevikus makse tõsta.

Kolmandaks märkis pank, et kui siiski soovitakse teises pensionisambas vabatahtlikkust suurendada, tasuks pikendada pensionisäästude välja võtmise minimaalset perioodi, et inimesed ei hakkaks sääste kohe kasutama ja ei tekiks majanduskasvu heitlikkust.

Samuti soovitas Eesti Pank mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma ning otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba fondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: