Eestis on Lõuna-Korea järel OECD suuruselt teine suhtelises vaesuses elavate pensionäride osakaal. Kui Lõuna-Koreas on suhtelises vaesuses elavaid üle 65-aastaseid inimesi umbes 44 protsenti, Eestis 35 protsenti, OECD riikide keskmine on aga 14 protsenti, selgub lõppeval nädalal avaldatud OECD pensioniülevaatest. Eestis keskmiselt elab allpool suhtelise vaesuse piiri 15,7 protsenti inimestest.

Eesti on ka nende riikide hulgas, kelle inimeste eeldatavast elueast moodustab pensionil oldud aeg kõige lühema osa ning tulevikus lüheneb veelgi. OECD riikides keskmiselt saavad praegu tööturule sisenevad inimesed prognoosi kohaselt veeta pensionil 33,6 protsenti oma elueast ja need, kes praegu pensionile siirduvad 32 protsenti. Eestis saavad nüüd tööturule sisenevad inimesed eeldatavalt pensioni nautida 25 protsenti oma elueast, praegu pensionile minevad inimesed aga märksa kauem ehk ligi 30 protsenti oma elueast. Eestist veel lühem on oodatav pensionil veedetud aeg Lätis, Leedus, Poolas, Ungaris, Taanis, Iirimaal ja Itaalias. Eesti on ka üks väheseid OECD riike, kus noortel, kes saavad pensionile aastakümnete pärast, on eeldatav pensioniaeg lühem kui praegustel prensionäridel.

Eestis on otsustatud tõsta pensionilemineku iga ja siduda see tulevikus oodatava elueaga. Alates 2026. aastas algab Eestis pensioniiga 65. eluaastast, märgib OECD oma raportis.

Eesti on ka nende riikide hulgas, kus mõjub töötuks olemine kõige rängemalt tulevase pensioni suurusele. Kui inimene on olnud viis aastat töötu, siis tema tulevane pension on rohkem kui kümme protsenti keskmisest väiksem Eesti kõrval veel ka Austraalias, Tšiilis, Islandil, Lätis, Koreas, Mehhikos, Poolas, Slovakkias ja Türgis, selgub raportist. OECD riikides keskmiselt toob viieaastane töötus 6,3-protsendise pensioni vähenemise.

Eesti on samas üks riike, kus pensionärid maksavad oma sisseltulekult kõige vähem tulu- ja sotsiaalmaksu.

Eesti on jäänud OECD riikide keskmisest maha jäänud riiklike pensionite kulude osakaalult valitsuskuludest. Kui 2000. aastal oli pensionikulude tase OECD-s keskmiselt 16,3 protsenti ja Eestil 16,7 protsenti valitsuse kogukuludest, siis 2015. aastaks oli OECD keskmine tõusnud 18,4 protsendini, Eesti keskmine tõusnud aga 17,4 protsendini valitsuskuludest.

OECD märgib samas, et Eesti koos Leedu ja Slovakkiaga on suurendanud sidet inimeste palkade ja pensioniks panustamise ning tulevase pensioni suuruse vahel.

Raportist tuleb samas ka välja, et Eestis on kaugelt kõige väiksem lõhe meeste ja naiste pensionide suuruses - umbes kolm protsenti, samas kui OECD keskmine on 25 protsenti ja Saksamaal isegi üle 40 protsendi.

OECD on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognoosidega. Kuigi organisatsiooni fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika, avalik haldus. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. Organisatsiooni kuulub 36 rikast ja demokraatlikku riiki.