Indrek Neivelt: vaidlus pensioni teise samba üle on äärmiselt positiivne ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold / ERR

Pensionireformiga on valitsus riigikogusse jõudnud, aga samal ajal pole reformi vastased ja pooldajad teineteisele ühtegi sammu lähemale liikunud, sedastab Indrek Neivelt Vikerraadio päevakommentaaris.

Ma üritasin seda sammu astuda selle aasta juunis, kui kirjutasin Eesti Ekspressile artikli "Pensioni teine sammas – kust tekivad erinevad arusaamad?". Seal ma selgitasin loogikat, miks on enamikele kasulikum esimene sammas üksinda, aga mitte esimene ja teine sammas kokku ja kutsusin üles, et toodaks välja, kus on selles loogikas viga.

Peale hea kolleegi Tõnu Pekki Tulevast keegi ei vaielnud. Ka tema kirjutas oma vastuartiklis ainult, et rohkem on vaja koguda. Mitte ei lükanud ümber loogikat. Pekki arvates teisest sambast ei piisa, et tagada normaalne pensionipõli.

Sellele ma vastu ei vaidle. Loomulikult tuleb pensioniks koguda. Aga mitte sunniviisiliselt ja kahekümnendast eluaastast alates.

Lepitus pole võimalik

Tegelikult on teise samba pooldajate ja vastaste arusaamine nii erinev, et neid ei olegi võimalik lepitada. Kui Eesti Pangas toimunud diskussioonil teatab IMF-i ametnik, et tema küll õpetab oma 18-aastasele pojale raha säästmist, siis ma ei oska siin midagi kosta.

Ühelt poolt on inimesed, kes arvavad, et kui on piisavalt raha, siis saab kõike. Vaja on vaid piisavalt raha omada ja selleks peab seda varasest noorusest alates kõrvale panema.

Ja siis on inimesed, kes arvavad, et kõige tähtsamad on lapsed. Kui on lapsed, siis on ka tulevikus sissetulekud ja lapsed hoolitsevad su eest. Need mõtteviisid on väga erinevad ja neid kokku ei vii.

Arvestades inimeste erinevaid arusaamisi on just pensionisamba vabatahtlikkus väga elegantne lahendus ja ma ei saa kuidagi aru, miks erinevad parteid ja huvigrupid vabaduse vastu hakkavad. Aga nii see on.

Huvitav oli ka reaktsioon Eesti Panga mõjuanalüüsile. Samba kaitsjad rõõmustasid ja tsiteerisid seda. Samba vastased ütlesid, et eeldused on valed. Minu jaoks ei tõestanud analüüs seda, et sammast on väga vaja.

Pigem sain kinnitust, et järgmised kakskümmend aastat ei ole vaja. Eesti Pank tõi oma analüüsis välja ka riskid, kuid enamik nendest lükati fondijuhtide poolt kiiresti ümber. Aga see oli väga hea analüüs, sest pani mõtlema. Ja need mõtted piinavad mind juba mitu nädalat.

Põhiprognoosi eeldused

Eesti Panga eelduste järgi väheneb meie rahvaarv kuuekümne aasta jooksul peaaegu 200 tuhande inimese võrra ja jõuab 2080. aastaks 1.14 miljonini. Ühe pensionäri kohta tuleb aastal 2060 1,6 töötajat. Ehk me oleme Eesti riigi ametliku prognoosi järgi väljasuremise kursil.

Põhiseaduse järgi peab meie riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kas me arvame, et kui kõik areneb selle prognoosi järgi, on võimalik meie rahvuse ja kultuuri säilimine? Ja kas me aktsepteerime sellist prognoosi ja võtame lihtsalt teadmiseks või üritame seda trendi muuta?

Huvitav, kas see prognoos ei ole mitte vastuolus Eesti Põhiseadusega? Mida ütlevad õigusteadlased selle kohta? Advokaadid ja ettevõtlusorganisatsioonid leidsid, et kavandatav pensionireform võib olla vastuolus meie põhiseadusega. Mida nad selle prognoosi kohta arvavad? See on palju põhimõttelisem küsimus: kas rahvastiku selline kahanemine sellises ulatuses on kooskõlas põhiseaduse preambulaga?

Tööandjate Liit ja Kaubanduskoda avaldasid eelmisel nädalal oma arvamuse pensionireformist ja hirmutasid, et kui me jääme lootma ainult riiklikule pensionile, tuleb teise samba kadumisest tekkivat auku täita kas pensioniea tõstmisega või siis tuleb järgmise kahekümne aasta jooksul meile 140 tuhat võõrtöölist.

Huvitavalt julge väide on see, et kui me jätkaksime praeguse teise sambaga, siis võõrtöölisi ei tule. Mina usun, et nad tulevad praeguste trendide jätkudes niikuinii. Ja nad tulevad siia meie kõrge elatustaseme pärast ja vaatamata sellele, mida me oma pensioni teise sambaga teeme.

Kas ettevõtlusorganisatsioonide eelistus oleks jätta teine sammas edasi kohustuslikuks ja ühtegi võõrtöölist Eestisse järgmise kahekümne aasta jooksul mitte lasta? Seda ma millegipärast ei usu.

Veel kord eeldustest

Eesti Panga eelduste järgi jõuab meie majanduse tootlikkuse tase kahekümne aastaga peaaegu Euroopa Liidu keskmise tasemeni ja jääb sellele järgnevatel aastakümnetel püsima. Me ei saavuta kuuekümne aastaga isegi mitte Euroopa Liidu keskmist taset.

Kuhu jääb viie rikkaima hulka saamine kuhu me kohe-kohe jõudma peaksime? Ja miks keegi Eesti Pangale ette ei heida, et me vastavalt nende prognoosile kunagi isegi Euroopa keskmiseks ei saa? Viie rikkaima hulka pääsemisest rääkimata.

Ja küsimused ainult jätkuvad

Kust on Eesti Pank võtnud, et järgmised aastad kasvavad meie teise samba fondid kogumisfaasis 4,5 protsenti aastas? Eriti kui arvestada, et üle poole meie pensionivaradest on võlakirjades. Võlakirjade intressid on teatavasti väga madalad ja turgude ootuse kohaselt jäävad selliseks veel kolmekümneks aastaks.

See tähendab, et ülejäänud portfell peab omakorda teenima kümmekond protsenti aastas. Ja kui me eeldame, et järgmistel aastatel kasvab meie fondide tootlus 4,5 protsendini, siis milline on see tegevusplaan, et selleni jõuda. Väidan, et praeguse pensionivarade struktuuri juures ei ole see võimalik. Oleks hea, kui keegi näitaks, kuidas on võimalik selline tootlus saavutada ja mida peaks selleks tegema.

Ja kust võetakse, et väljamaksete faasis maksavad kindlustusseltsid kaks protsenti aastas, kui nad praegu ei maksa midagi. Samasuguse riski korral ei ole võimalik selliseid intresse maksta.

Tore on panna Exceli tabelisse mingeid numbreid ja midagi tõestada. Nii saab paljud asjad ära tõestada. Aga praktika on alati teistsugune. Arvan, et Eesti Pank võiks näidata, mida ikkagi peaks tegema, et saavutada näiteks järgmisel viiel aastal tootluseks 4,5 protsenti. Nad võiksid näidisportfelli koostada.

Tõin välja ainult mõned küsimused, mis mul on tekkinud. Minu arvates on see vaidlus teise samba üle äärmiselt positiivne. Pensionisammas ise on väike teema, kuid see viib palju suuremate ja tähtsamate teemadeni. Ja see on peamine. Loodan, et jõuame oma diskussiooniga uuele tasemele ja ei piirdu Exceli tabelis aegridadega mängimisega.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: