Kui Euroopa Liidus keskmiselt oli 2018. aastal vanemate kui 65-aastaste seas vaesusriskis 15 protsenti inimestest, siis Eestis on see näitaja üle kolme korra suurem - selliseid on 54 protsenti. Eestile järgnevad Läti 50 protsendiga, Leedu 41 protsendi ja Bulgaaria 30 protsendiga. Kõige madalam oli vaesusriskis pensionäride osakaal Slovakkias (6 protsenti), Prantsusmaal (8 protsenti), Kreekas (9 protsenti), Taanis, Luksemburgis ja Ungaris (10 protsenti), selgub Euroopa Liidu statistikaameti koostatud ülevaatest.

Pensionäride vaesusrisk on viimastel aastatel kasvanud - kui 2013. aastal oli EL-i keskmine tase alla 13 protsendi, siis nüüd kaks protsendipunkti kõrgem. Siiski on vanemate inimeste vaesusrisk Euroopas keskmiselt madalam kui tööealiste hulgas, kus vaesusriskis oli 2017. aastal 17 protsenti inimestest.

Samas on Eestis EL-i madalaim lõhe meeste ja naiste pensionide suuruse vahel - kui Euroopa Liidus keskmiselt said mehed 30 protsenti suuremat pensioni kui naised, siis Eestis on see erinevus meeste kasuks ainult üks protsent. Väiksem sooline lõhe on ka Taanis (7 protsenti) ja Slovakkias (8 protsenti), suurimad erinevused on aga Luksemburgis (43 protsenti), Maltal (42 protsenti), Hollandis (40 protsenti), Austrias (39 protsenti).

Siiski on Eesti mees- ja naispensionäride vaesusriski erinevus üks EL-i suurimaid. Kui Euroopa Liidus keskmiselt oli vaesusriskis naispensionäride hulk 3-4 protsendipunkti suurem kui meespensionäride hulgas, siis Eestis oli sama erinevus 17 protsendipunkti. Suurem oli see ainult Leedus (18 protsendipunkti) ning Eestist pisut väiksem Bulgaarias (15 protsendipunkti) ja Tšehhis (13 protsendipunkti). Samas oli Hispaanias, Maltal ja Itaalias hoopiski meespensionäride vaesusrisk kõrgem - kahes esimeses vastavalt 3 ja viimases 1 protsendipunkt.

Eurostat defineeris vaesusriskis olevaks inimese, kelle sissetulek oli väiksem kui 60 protsenti elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot. Sotsiaalminsteeriumi täpsustuse kohaselt oli Eurostati 2018. aasta suhtelise vaesuse näitajate arvutamisel suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 527 eurot.

"Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60 protsenti elanikkonna sissetulekute mediaanist tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 (esimene liige 1; iga teine ja järgnev 14-aastane ja vanem liige 0,5; iga alla 14-aastane liige 0,3) korral ehk 60 protsenti elanike ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetuleku leidmiseks jagatakse leibkonna netosissetulek leibkonna tarbimiskaalude summaga ja saadakse netosissetulek tarbimisühiku kohta ehk ekvivalentsissetulek leibkonnaliikme kohta. Aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaani leidmiseks järjestatakse leibkonnaliikmed ekvivalentnetosissetuleku järgi kasvavasse ritta ning leitakse mediaanrea keskmine väärtus, millest pooled väärtused jäävad sellest ülespoole (kõrgema sissetulekuga inimeste grupp) ning pooled allapoole (madalama sissetulekuga inimeste grupp). 60% mediaani väärtusest on suhtelise vaesuse piir," selgitas sotsiaalministeeriumi esindaja.  

Seega Eurostati 2018. aasta suhtelise vaesuse näitajate arvutamisel oli suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 527 eurot.

"Ühtlasi juhime tähelepanu, et suhtelise vaesuse näitajaid arvutab ja avaldab Eesti statistikaamet Eesti sotsiaaluuringu (Eurostat EU-SILC nime alla EL-s) andmete põhjal. EU-SILC harmoniseeritud metoodika kohaselt viiakse uuringut läbi tagasiulatuvalt see tähendab uuringus küsitakse sissetulekuid eelmise aasta kohta. Erinevalt Eurostati tavale avaldada vaesuse näitajad uuringuaasta järgi, avaldab Eesti statistikaamet sissetulekuaasta järgi ehk artiklis kasutatud Eurostati 2018. aasta suhtelise vaesuse näitajad avaldatakse statistikaameti avalikus andmebaasis 2017. aasta nime all," teatas ministeerium.

"Eesti Statistikaamet on avaldanud ka juba 2019. aasta uuringu ehk 2018. a sissetulekutel põhinevad andmed ning selle järgi on vanaduspensionäride suhtelise vaesuse määr vähenenud umbes 50 protsendini," teatas sotsiaalminiseerium.