Jaanus Karilaid: Keskerakond usaldab, et EKRE ja Isamaa ei reeda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga.
Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid pakub sisepoliitilist sõnarokki. Kaks näidet. "Õiguskaitseorganid tuuakse poliitilise võitluse areenilt välja ja odava poliitilise punkti otsimiseks neid ei märgistata." Ja teine: "Panen uuesti käe südamele – on uhkustunne, sest ma näen, mida saab EKRE ja Isamaaga ära teha. Mõnes mõttes võib kutsuda Ratase valitsust Eesti riigi uueks reformatsiooniks."

Alustan nii, nagu kolleeg Astrid Kannel küsis hiljuti peaminister Jüri Rataselt "Aktuaalse kaamera" stuudios – kaua te veel kannatate?

Selle valitsuse hoog alles hakkab heas mõttes üles saama. Valitsus on häälestanud end sihikindlale tööle, on nõus vigu tunnistama ja vigu parandama.

Puudutab see ka parlamenti?

Parlament ja valitsus on poliitiline tervik.

Olete siis nõus, et riigikogus istub "ajusurnud seltskond", nagu siseminister kaks nädalat tagasi parlamendile ütles?

Mart Helmele meeldivad suurriikide poliitikud ja talle meeldis Macroni imiteerida, kui osutas käega opositsiooni poole, Reformierakonna fraktsioonile. (Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles hiljuti, et NATO on ajusurnud - toim) Selline show on Mart Helmele kogu aeg omane, nii siis, kui ta oli opositsioonis kui ka praegu koalitsioonis. Tema käekiri on ikka ühtlane.

Ühesõnaga, "ajusurnud seltskond" riigikogus puudutab ainult opositsiooni ja mitte koalitsiooni?

Ma nägin Mart Helme esinemist parlamendis ja sain aru, miks ta seda tegi. Vaadates Eesti poliitilist kultuuri, ei ole see midagi erilist. Poliitikud solvavad siin üksteist pidevalt ja järjekindlalt.

Miks poliitikas solvatakse?

Tundub, et valija seda veel hindab. Ega [reformierakondlane] Jürgen Ligi saaks [valimistel] muidu nii palju hääli, tema on soovitanud mõnel ajakirjanikul isegi end põlema panna. Selline stiil on tänasele valijale meelepärane. Kui valija hakkab nõudma teistsugust stiili, rohkem argumente, rohkem väitlust, siis see kindlasti muutub. Aga kuni Jürgen Ligi taolistel lastakse poliitikas räuselda, on see populaarne.

Väga demagoogiline on rääkida Jürgen Ligist, kui praegu räusklevad palju rohkem ühed teised.

Mart Helme jäi viimane kord rünnaku alla prokuratuuri kritiseerimisega ja küsiti, kuidas saab siseminister sellisel viisil hinnanguid anda. 2013 ütles peaminister Andrus Ansip intervjuus Eesti Päevalehele, et teda hämmastab, millise kiirusega jõudis prokuratuur järeldusele, et Keskerakonna kahtlased rahaasjad ei vääri uurimist ja on aegunud.

Seda tegi peaminister ja seal olnuks küll koht arutada, kas õigusriiki rünnatakse või mitte. Selline on meie poliitiline kultuur olnud...

On samuti demagoogiline hakata rääkima, mida teised tegid. Kuivõrd peab poliitik oma sõna eest vastutama?

Valija ees alati.

Ja poliitiku sõna on poliitiku tegu?

Tegu on ikka tegu. Poliitikas on sõna see eesmärk ja püüdlus, mille poole me tahame liikuda.

Mille poole tahab liikuda siseminister Mart Helme, kui ta ütleb, et prokuratuur algatab ka "poliitiliselt motiveeritud" kriminaalasju? Olete riigikogu õiguskomisjoni esimehena samal arvamusel?

Eile (esmaspäeval, toim) oli meil õiguskomisjonis sel teemal dialoog riigi peaprokuröri kohusetäitja Lavly Perlinguga. Ta tutvustas meile – viis erakonda olid kohal – neid kaitsevalle, mis on prokuratuuril, et tagada enda sõltumatus. Jõudsime koosmeelele, et prokuratuuri ja õiguskaitseorganite selline märgistamine on olnud Eestis poliitilise võitluse osa ja seda tuleb nõndaviisi võtta.

Ah-soo, siseminister räägib "poliitiliselt motiveeritud" kriminaalasjadest ja see on poliitilise võitluse osa?

Eks ta võttis Ansipilt eeskuju. Võibolla oli Ansip talle poliitiline figuur, kellelt võtta poliitilist snitti.

Mulle tundub, et võiksime teha poliitiku käitumise hea tava, et õiguskaitseorganid tuuakse poliitilise võitluse areenilt välja ja odava poliitilise punkti otsimiseks neid ei märgistata. Aga seda on kunagi teinud peaminister, on teinud siseminister – võibolla mõttega, et imponeerida oma valijatele, saata neile jõuline sõnum. See ei ole hea. Selle peaks ära lõpetama. Kui vaatasin viie erakonna esindaja esinemist eile õiguskomisjonis, siis mulle tundub, et see on võimalik.

Koalitsioonis ajab üks skandaal teist taga – rahandusminister proovib ebaseaduslikult vallandada riigi politseijuhti, valitsuspartnerid nõuavad sotsiaalministrilt vähemuste rahastamise lõpetamist, välisminister ei saa silmi ära Visegradi riikidelt, IT- ja väliskaubandusminister valetab riigikogule, siseminister mõtleb välja arutelu Balti riikide NATO-järgsest kaitseplaanist, peaminister kaotab usalduse pädevust ületanud maaeluministri vastu, valitsuse püsimise nimel ohverdatakse kantsler... Kuidas te kodus seletate, mis toimub?

Oluline on see, et vigu märgatakse, vigu tunnistatakse ja neid ka parandatakse.

Aga kuidas te kodus seletate, mis toimub?

Valitsus on pidevas liikumises, kriitika all ja ollakse nõus asju ka paremaks sättima. Me saime endale parema IT-ministri, saame parema maaeluministri...

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Olete ise töötanud 2002-2003 põllumajandusministri Jaanus Marrandi nõunikuna. Kas Mart Järvik oli hea minister?

Ma ei arva, et ta oli hea minister. Sellepärast ta ongi tänaseks läinud. Ja uus minister on parem. Nii nagu ka riigi peaprokuröri kandidaatide sõelumine on hästi läinud ja uus [Andres Parmas Tallinna ringkonnakohtust] tuleb väljastpoolt prokuratuuri, toob uut hingamist ja uut vaatenurka.

Kriitika all olemine mõjub tänasele valitsusele hästi, ollakse nõus tegema ka vangerdusi ja vahetusi, järgmised sammud on eelmistest paremad ja see teeb rõõmu.

Kust tuleb Jüri Ratase suur kannatlikkus ja lõputu soov seda kõike muudkui lappida ja ikka koos hoida?

Täna on riigikogus viis erakonda ning EKRE, Isamaa ja Keskerakonna liidust paremat koalitsiooni praegu kokku panna ei ole võimalik. Tänane valitsus purustab dogmasid...

Minu küsimus puudutas Jüri Ratase suurt kannatlikkust.

Sest võimuliit koos EKRE ja Isamaaga on meie jaoks toimiv, saame viia oma põhimõtteid ellu, ühiskonnas midagi muuta ja toome poliitikud välja tardumusest. Nagu ütles ka õiguskantsler Ülle Madise, et poliitikud on vabatahtlikult delegeerinud võimu ametnikele ja nüüd me sikutame võimu tagasi. Loomulikult on see valuline protsess, loomulikult ei taha ametnikud ära anda, mis kunagi on neile antud..

Ametnike juurde me kindlasti jõuame. Aga, mitu korda olete teie alates kevadest mõelnud, et nüüd läheb see valitsus küll laiali?

Alates märtsist on olnud mul usku, et võibolla saame teha Eesti poliitilises kultuuris pretsedendi ja esimest korda on meil nelja-aastane valitsus ning Isamaa, EKRE ja Keskerakond suudavad valitseda aastani 2023.

Kuidas nii? Hiljuti ütlesite, et Reformi- ja Keskerakonna koalitsiooni sündimiseks peab Reformierakond kõigepealt tunnistama enda tehtud vigu valitsemisel, siis "nad muutuksid päris apetiitseks". Seega te ikka mõtlete plaanile B, kui praegune valitsus end ammendab?

Poliitikas ei saa kunagi midagi välistada ja meie ei taha korrata seda viga, mida tegi [koostöö Keskerakonnaga välistanud] Reformierakond pikki aastaid. Loomulikult on alati olemas võimalus minna plaan B ja plaan C juurde, aga täna on [valitsuse] kõik kolm osapoolt häälestanud end töötama plaaniga A.

Novembris 2015 kurtsite, et Edgar Savisaare Keskerakond on nagu koolikiusamise ohver, kus teised parteid on viie-kuuekesi ühe kallal ja et teiega pole käitutud õiglaselt, kui keskparteil takistati 2003 valitsuskoalitsiooni minna. Nüüd teete Reformierakonnale sama tagasi?

See on natuke kiuslik küsimus, et kas sama tagasi. Niimoodi ehk tõesti näib, aga meie lähtume usaldusest. Praegu on Keskerakonnal EKRE ja Isamaa vastu kordades rohkem usaldust, et nemad ei reeda. Usaldus on poliitikas väga tähtis ja Reformierakonna vastu meil usaldust täna ei ole. Usaldus tekib siis, kui nad teevad järeldused ja sisemised muutused.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Millised muutused? Vahetavad esimehe?

Arvan, et Kaja Kallase väljaütlemised Jüri Ratase aadressil ei ole olnud mõistlikud. See oli täiesti ebaadekvaatne rünnak, kui ta hakkas peaministrit süüdistama peaaegu riigireetmises, kui rääkis Eesti huvide maha müümisest [Jüri Ratase poolt]. See vabandus on tal siiani tegemata.

Härra Karilaid, ka teil on vabandus tegemata, sest kirjutasite Delfis, et Kaja Kallas on "emotsionaalselt ebaküps naisterahvas".

See oli ebaõnnestunud lause, tõesti.

Seega?

(Paus) Seega ma vabandan selle lause pärast.

Miks aga on Kaja Kallase ja Jüri Ratase suhted kehvad, nende inimlik läbisaamine peaaegu olematu?

Vaat see on poliitilise võimekuse küsimus. Arvan, et opositsiooni liidrile, kelleks Kaja Kallas nüüd on, on see poliitilise meisterlikkuse küsimus, kui paljudega sa suudad läbi saada ja kui paljudega mitte. See, et Kaja Kallas on otsustanud sulgeda ukse Keskerakonna ees ja teeb teadlikult tööd selle nimel, et Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa moodustaksid uue võimuliidu – see on igalt poolt näha.

Niisiis te arvestate võimalusega, et Reformierakond ei tahagi enam Keskerakonda valitsuskaaslaseks?

Vaadates Kaja Kallase väljaütlemisi, siis mulle tundub tõesti nii.

Mis omakorda betoneerib Keskerakonda tugevalt praegusesse võimuliitu, sest teil ei ole alternatiivi olla valitsuses?

No mina soovin edu Kristen Michalile Reformierakonna järgmisel kongressil.

Edu milleks?

Reformierakonna esimeheks saamisel. Kas see on ühe, kahe või kolme aasta pärast... Tundub, et nii kaua tegevpoliitikas olnud Kristen Michal saab aru, et välistamine poliitikas ei ole mõistlik, see on tupiktee ja rumal tee.

Kas see lause tähendab, et Michal Reformierakonna esimehena võiks olla silla ehitaja Reformi- ja Keskerakonna vahel?

Kaugema tulevikus. Täna me teeme tööd plaaniga A – Keskerakond, EKRE ja Isamaa. Loodan, et see on esimest korda valitsus neljaks aastaks.

See tähendab, et Keskerakond peab EKRE-le ja Isamaale muudkui järeleandmisi tegema?

Ei pea. Seda näitavad ka erinevad arvamusküsitlused, kus meie valija on tagasi tulnud, annab kõrge hinnangu peaministrile ja erakonnale tervikuna. 24 protsenti toetust [Keskerakonnale] on sama kõrge kui oli valimispäeval.

Jah, aga see ei toonud teile valimisvõitu. Mäletan ma õigesti?

(Vaikib) Ma noogutan selle peale.

Näiteks kohustusliku kogumispensioni lammutamine on ju järeleandmine Isamaa peamisele valimislubadusele?

Kui vaatate Jaanus Karilaidi ütlemisi enne parlamendivalimisi, siis näete, et mina toetasin pensioni II samba reformi, mulle on see plaan sümpaatne ja Isamaa ettepaneku toomine koalitsioonilepingusse meelepärane.

Te lükkate kõrvale kõik IMF-i, Eesti Panga, riigikontrolli ja paljude ekspertide hoiatused, et pensioni II samba lõhkumine on ohtlik?

Ka rahandusministeerium tegi meile analüüse, et alkoholiaktsiisi ei tohi langetada, see olevat katastrofaalne. Vastupidi, tuli välja, et alkoaktsiisi langetamine on maksulaekumisi parandanud. Kõiki analüüse ei maksa võtta väga tõsiselt.

Huvitav, miks just nüüd meenuvad mulle teie sõnad jaanuarist 2016, et [Taavi Rõivase juhtimisel] kõik jätkub "brežnevlikul kursil, kus räägitakse, et riigil on parim võimalik valitsus ning igasugused alternatiivsed lahendused tembeldatakse rumaluseks, oskamatuseks, isegi riigivastasuseks"?

Ei, ma ei ole opositsiooni vastu tervikuna nii negatiivne, tunnustaksin sotsiaaldemokraate...

Vabandust, aga IMF, Eesti Pank ja riigikontroll ei ole opositsioon.

Analüüse on veel. Valitsusel on piisavalt kompetentsi, et teha oma poliitilised valikud ja arvan, et mõne aja pärast need ennast ka tõestavad.

Eesti Panga hinnangul tähendab senise kohustusliku kogumispensioni lõpp tulevikus kas kolmandiku võrra väiksemaid pensione, kõrgemat maksukoormust või suuremat võõrtööjõu sissetoomist. Millist varianti teie eelistate?

Indrek Neivelt, kogenud kommertspankur, on öelnud väga selgelt: praegune pensionireform, mida valitsus plaanib, vabastab inimesed kommertspankade pärisorjusest. Inimesele tuleb anda valikuvõimalus, inimest ei maksa alahinnata, et ta ei oska oma rahaga midagi peale hakata. Selle valikuvabaduse andmine ongi väga oluline väärtus.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Siis on ka järgmistel valitsustel valikuvabadus – kas kolmandiku võrra väiksemad pensionid, kõrgem maksukoormus või rohkem võõrtööjõudu. Millist varianti teie eelistaksite?

Selleks, et luua sotsiaalseid hüvesid, on meil maksureformi niikuinii vaja. Valitsus töötab selles suunas, et pensionid tõuseksid, läheme erakorralise pensionitõusuga edasi...

Seitsmest eurost kõrgemale?

... ja sotsiaalministril Tanel Kiigel on kevadel kindel soov tulla välja plaaniga, kuidas seda tagada. Maksureformi on vaja selleks, et luua hüvesid omastehoolduses, sotsiaalhoolekandes. See on igal juhul laua peal ja olles Kiigega pidevas dialoogis, ma tean, et ka seal tullakse peagi lahendustega välja.

Maksureform tähendab suuremat maksukoormust?

Kui me tahame heaolu riiki, mis on sarnane Skandinaaviale, siis me ei saa pidevalt makse alandada ja luua sotsiaalsete patjadega turvalist ühiskonda. Kas see on astmeline tulumaks, ettevõtte tulumaks... Aga täna ei ole meil selleks liitlasi, praegu on parlamendis Keskerakonnale sobivas suunas ainult sotsiaaldemokraadid. Nii et suure tõenäosusega läheb see maksureform järgmisse valimistsüklisse.

Ja teie vaates tähendab see maksukoormuse tõusu?

Ma arvan, see oleks mõistlik.

Kust te võtate enesekindluse noomida Eesti Panga presidenti Madis Müllerit, sest – teie sõnul – "II [pensioni]samba remondi pärast ei tohiks panga president nii silmakirjalikult esineda"?

Jah, võtsin õiguse sellist kriitikat teha, sest lõppude lõpuks vastutavad oma reformide õnnestumiste ja ebaõnnestumiste eest poliitikud ise. II samba reform näitab ajalise nihkega, et sellel on positiivsed mõjud. Täna külvab opositsioon ebakindlust ja kriitikat, kuid eks ajaline distants annab tegeliku vastuse.

Madis Müller ei ole opositsioonis ega koalitsioonis, tema on Eesti Panga president.

Jah, aga see oli minu arvamus.

Siit jõuame ilmselt paljusid riigiametnikke võpatama pannud lauseni. Kui koalitsioon andis järele EKRE nõudmisele, et nemad loobuvad maaeluminister Mart Järvikust ainult siis, kui valitsus vabastab enne ametist kantsler Illar Lemetti, kirjutasite teie: "Antud juhul on tegemist poliitilise tasandi taaskehtestamisega." Päris karm. Mida see tähendab?

Nagu juba õiguskantsler Ülle Madise sõnu tsiteerisin, on poliitikud vabatahtlikult andnud ametnikele sisuliste asjadega tegelemise ja endale jätnud lihtsamad, kaunimad asjad. Nüüd on poliitikud otsustanud, et hakkavad poliitika kujundamisega rohkem süvitsi tegelema ja ametnikelt võtame... koostöö ametnikega läheb tihedamaks. Ametnikud, kes sellega ei kohane, nemad lahkuvad ja need, kes kohanevad, nemad jäävad.

Teie väide on, et seni tegelesid poliitika kujundamisega ametnikud?

Jah, vaadates ka seda, kuidas toimub ministeeriumides õigusloome protsess. Poliitikute võimu taaskehtestamine ongi see, et poliitikud süvenevad varasemast rohkem ja üritavad saada heas mõttes rohkem kontrolli. Me oleme tõesti liiga palju ära delegeerinud.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Ma ei saa ikka aru, mida on poliitikud ametnikele ära delegeerinud?

Eelkõige on poliitikutel vaja rohkem ülevaadet ja on vaja rohkem aru saada protsessidest, mis nende haldusalas toimub. Ka Mart Järvik oli oma soovides ehk üllas ja siiras, lihtsalt tema ettevalmistus ja ka meeskond tema ümber oleks pidanud olema teistsugune.

Riigisekretäri juhitud komisjon ütles minister Järviku kohta "pädevuse ületamine".

Eks kindlasti tegi minister vigu ja sellepärast lahkus ta ametist.

Samas Facebooki postituses arvasite, et laiemalt arutledes pole "ametkond alati mitte tegutsenud rahva huvides". Miks te ei usalda Eesti riigiametnikke?

Kindlasti usaldan. Aga Reformierakonna ajal liikus palju asju poliitikute käest ära ja nüüd me võtame neid ülevaateid, otsustamisi ja kontrolle poliitikutele tagasi. Kuidas see õnnestub, eks aeg näitab.

See, et maaeluministeeriumi kantsler koostöö puudumise tõttu lahti lasti, oli õige ja ma ei saa aru meedia hüsteeriast. Kui talle antakse [lahkumishüvitisena] kaasa 40 000 eurot, siis tööinimene vaatab tihtipeale, et selline kuldne käepigistus on ebaõiglane.

Ja kui peaministri usalduse kaotanud minister saab lahkudes poole aasta palga?

Selline on olnud seadusandja tahe.

Täpselt samuti nagu ametist vabastatud kantsleri puhul.

Just. Ja sellepärast ongi mõlemad läinud ja siin võikski punkt olla. Kantsleri ületähtsustamine on saanud tugeva ülevõimenduse.

See oli kantsleri ohverdamine, et koalitsioon kokku jääks.

Erakorraline toiduohutuse audit kinnitas riigikontrolli avastatud probleeme juunis 2019. Ei saa öelda, et see oli kaks kuud ametis olnud Mart Järviku süü. See on olnud pikaajaline probleem.

Pärast seda auditit määras minister Järvik kantsler Lemettile muljetavaldava tulemustasu, hea töö eest.

Nende suhe oligi väga segane.

Eesti diplomaat Matti Maasikas, nüüd EL-i suursaadik Ukrainas, on kirjutanud, et ametnikud ja poliitikud vajavad teineteist, sest üksi ei saa neist kumbki riiki juhtida. Nõustute?

Loomulikult. Elementaarne alustõde.

Ometi tundub, et Keskerakonna poliitikutel on ametnike mitteusaldamine veres.

Kui räägin [majandus- ja taristuministri] Taavi Aasa, [riigihalduse ministri] Jaak Aabi, [sotsiaalministri] Tanel Kiigega, siis neil on oma ministeeriumide ametnikega väga hea läbisaamine, nad suudavad oma poliitilisi prioriteete veenvalt esitada ka ametnikele.

Kindlasti olid Keskerakonnal omad põhjused, miks me opositsioonis võtsime poliitilises retoorikas ametnikkonda teravamalt ette. Aga nüüd, võimul olles, suudavad Keskerakonna ministrid ametnikega ikka väga head koostööd teha.

Millal teie aru saite, et Keskerakond ei saa valitsusse, kuni Edgar Savisaar on partei esimees?

Siis, kui otsustasin aidata Jüri Ratasel saada erakonna esimeheks.

Novembris 2015, Savisaare viimase võidukongressi ajal, olite teie veel tugevalt Savisaare poolel?

Mina hindan Savisaart jätkuvalt väga kõrgelt. Ta on olnud Eesti poliitikas teerajaja ja süsteemi ülesehitaja. Aga siis tegin ma valiku ja... läks nii.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kas murdepunkt oli märts 2016, kui Edgar Savisaare kontrollitud Keskerakonna juhatus esitas teid parlamendifraktsiooni esimehe kandidaadiks, aga fraktsioon valis häältega 14:12 sellele kohale Kadri Simsoni?

Ei, kindlasti mitte see. Et ma fraktsiooni esimehe valimisel kahe häälega kaotan, oli juba enne teada. Seal olid muud asjaolud.

Räägin kunagi hiljem, miks nägin, et Edgar Savisaar ei saa enam jätkata Keskerakonna esimehena ja siis oli hetk, kui me lõime Jüri Ratasega koostööks käed.

Enamvähem siis algatasite riigikogus koos 11 opositsioonisaadikuga kooseluseaduse tühistamise, mis kukkus teil läbi. Miks te pole koalitsioonis olles seda uuesti üritanud?

Meil on kokkulepe, et kuna kooseluseaduse osas pole koosmeelt, siis see jääb nii nagu on: kooseluseadust ei tühistata, aga ei võeta vastu ka rakendussätteid.

Nii on praeguses koalitsioonis kooseluseaduse garant Keskerakond, sest EKRE ja Isamaa tühistaksid selle kiiresti?

Praegu on ühiskonnas nii palju tähtsamaid asju, mida teha. Minule ei ole see saja tähtsama prioriteedi hulgas.

Kas te mäletate filmirežissööri ja ettevõtjat Peeter Rebast ja seda, miks ta kevade hakul 2016 Keskerakonnast lahkus?

Jah, ta solvus minu peale, et ma võtsin kooseluseaduse tühistamise nii jõuliselt lauale.

Õige. "Ennekõike Jaanus Karilaiu ja tema mõttekaaslaste viimaste kuude labaste avalduste tõttu, mis on alavääristanud Eestis elavaid vähemusi" – nii põhjendas Peeter Rebane. Kui annaks tagasi keerata, teeksite midagi teisiti?

Olen nõus tollase justiitsministri Urmas Reinsaluga, et kooseluseaduse vastuvõtmine ebaõnnestus, see tehti kiirkorras, [riigikogus] poliitilist tanki kasutades ja seaduse selline vastuvõtmine lõhestas ühiskonda.

Kogu asjaajamise viis võinuks olla palju soliidsem, siis ei tekkinuks ühiskonna erinevatelt äärtelt nii valusaid reaktsioone. Ka vähemuste õiguste eest seismine nõuab rohkem kaasamist, rohkem ühiskonna rahustamist, rohkem rääkimist.

Praegu olete sotsiaalminister Tanel Kiige selja taga ja toetate, et riigieelarvest toetatakse ka vähemuste tegevust?

Võibolla peaks üle vaatama proportsioonid.

Need on seal väga väiksed, mis puudutavad LGBT kogukonda.

Vaatan, kuidas on alarahastatud naiste varjupaigad, kui raskelt liigub võitlus naistevastase vägivallaga, üksikemade probleemistik... Kindlasti peab [vähemusi] rahastama, aga prioriteedid peaksid Tanel Kiigel olema veel jõulisemalt välja joonistatud, et mille eest ta seisab. Täna on oht, et tundub nagu tegeleks Tanel Kiik – kuigi see nii ei ole – ainult vähemuste õiguste eest seismisega.

Absoluutselt ei tundu.

Nii see tõesti ei ole. Tal on omaste hoolduse küsimus, erakorraline pensionitõus on laual... Ühiskonnas on nõrgemaid osapooli veel ja veel.

Teie hiljutised sõnad: "Poliitiline visioon on olnud defitsiidis." Kelle süü see on, kui mitte poliitikute, sest nende kanda ongi poliitiline visioon?

Kindlasti. Erakonnad peavad veel rohkem mõtlema, et kui nad lähetavad inimese ministriks, siis ta ei saa minna sinna paari üksiku loosungiga, ta peab minema selge nägemusega, läbimõeldud poliitilise platvormiga, mille eest ta seisab ja kuidas ta ametkonna ära veenab, et see visioon on ühiskonnale hea, leiab ka vastava rahastuse... Jah, see oli kriitika minu enda tsunftikaaslaste aadressil.

Me juba näeme, kuidas uus maaeluminister tuleb tugevama ja terviklikuma visiooniga, samuti uus IT minister. On näha, et poliitikud tegelevad selle enda loodud probleemiga.

Kas te võite anda nõu, kus saaksin tutvuda uue maaeluministri tervikliku visiooniga?

Arvan, et ta tuleb peatselt avalikkuse ette, parlamendifraktsioonide ette, ajakirjanike ette, siis ta kindlasti seda tutvustab.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

EKRE juhid ütlesid hiljuti, et Järviku-Lemetti vabastamise kokkuleppe kõrval tegi koalitsioon veel mingid kokkulepped, millest nad esialgu ei räägi, sest muidu tullakse neid kohe ründama. Millistest kokkulepetest on jutt?

(Mõtleb) See ei ole ainult EKRE kokkulepe, et tahame põllumeeste üleminekutoetuste ehk top-up'i eest võidelda ja panna sinna täiendavad viis-kuus miljonit uuesti lauale. Täna (teisipäeval, toim) räägitakse seda [riigikogu] rahanduskomisjonis, see on Isamaa, EKRE ja Keskerakonna ühine soov.

On lihtsalt EKRE stiil, et nemad teevad asja huvitavaks ja põnevaks, seovad iseendaga. Sellise stiiliga me oleme harjunud.

Kuidas Keskerakonnal läheb?

See on Jüri Ratasele teine valitsus. Ka Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega ei olnud lihtne. Praegune valitsus – järjekordselt raske ülesanne. Aga kui vaatan valijate tagasisidet Jürile, siis see on väga positiivne.

Mina küsisin, kuidas Keskerakonnal läheb.

Tahtsingi sinna jõuda – kuna valijate tagasiside on positiivne, siis järelikult läheb hästi.

Tundub, et teie erakond on libisemas mitmeks tükiks – kusagil on Tallinn, kusagil Tartu, siis ülejäänud Eesti, siis valge laik Narva kohal...

Väga mitmekesine, heterogeenne erakond. Kui oleksime millimeetri pealt ühte joont hoidev, siis hakatakse süüdistama, et kõva käsi on ees. Kui oleme demokraatlikud, siis öeldakse, et oleme täis vastuolusid. Ajakirjanikule on raske meelepärane olla.

See, mida Tallinnas teeb [linnapea] Mihhail Kõlvart – seda ma tunnustan. Mida teeb Jüri Ratas Stenbocki majas – samuti. Aga nad on erineva poliitilise käekirjaga. Väga hea, et nad ei ole ühesugused.

Sügis 2021 ja kohalikud valimised – kas Keskerakond võtab Tallinnas veel kord ainuvõimu?

Kui vaatan, millise sihikindlusega ja kui pühendunult teeb Tallinna linnavõim tööd, siis loodan, et valija usaldab [Keskerakonda]. See [ainuvõimu saavutamine] on võimalik, kas ka õnnestub, on kahe aasta pärast näha. Valija eest ette rutata ei oleks ilus.

Arvate te endiselt, nagu kaks aastat tagasi, et Keskerakonna juhatuse liige, europarlamendi saadik Yana Toom "on provokaator, tema motiivid ei teeni Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimu"?

Olen lubanud erakonna juhatuse liikmetele, et ma tema isiku kohta palju sõna ei võta. Olen oma arvamuse tema suhtes öelnud, ei pea vajalikuks seda kuidagi korrigeerida ja lepime sellega, et erakonna sees on erinevad arvamused. Nii nagu tema ei arva minust hästi, ei arva mina temast hästi, las see nii olla – Keskerakond on suur ja lai, siia mahuvad paljud ära.

Yana Toom tegi tookord teile vastuseks ettepaneku – "tulgu Jaanus minu juurde Europarlamenti mõneks nädalaks. Ehk näeb veidi kaugemale, kui Haapsalu raudteejaam". Läksite?

Tal ei maksaks Eesti regionaalpoliitikat alavääristada. Hiiumaale ja Läänemaale on Haapsalu raudtee tõesti väga tähtis.

Kas te läksite Yana Toomi kutse peale Brüsselisse?

Ei, ma ei ole Yana Toomil külas käinud.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Millal hakkab rong Haapsallu sõitma?

Sel pühapäeval on Haapsalu uue raudtee esimese etapi avamine, tänud selle eest Isamaale, sotsiaaldemokraatidele ja Ratase esimesele valitsusele. Teine etapp, ehk pikem samm, on EKRE, Isamaa ja Keskerakonna teene. Kui hästi see Turbast Rohukülani õnnestub, näitab lähiaeg.

Turbasse – Tallinnast on sinna autoga 52 km – sõidab Elroni "porgand" tund ja 10 minutit. Rongitee Haapsalusse kestaks seega üle kahe tunni. Bussiga saab kiiremini.

Üle kahe tunni kindlasti lähe, rongi kiirus on 160 km/h, rongis saad võtta raamatu välja, rong on keskkonnasõbralikum, ei ole maantee ohte, igas mõttes on inimesele kasulikum.

Kas Haapsalu volikogu esimehena taasavate ka sealse enam kui sajandivanuse raudteejaama ajaloolise puhveti, koos võimalusega osta keedetud sardelli või viinerit ja kartulisalatit, mida rongiga Paralepa randa sõitnud ikka veel mäletavad?

Sardell küll väga tervislikult ei kõla. Aga see on kindel, et meil on seal Euroopa Liidu üks pikem [216-meetrine kaetud] raudteeperroon, kus rong [alates 1995. aastast] ei käi ning see perroon leiab taaskasutuse ja raudtee taastamine toob elujõudu Läänemaale rohkem tagasi. Nüüd sõltub EKRE-st ja Isamaast, kui kiiresti suudame teise etapi valmis teha.

Juunis lohutasite avalikkust: "EKRE alles õpib ja ma näen lähedal olles, et nad suudavad õppida." Kui head õpilased EKRE on?

On. Nad on õpilased, kes kohati on põikpäised, aga saavad aru, et peavad õppima. Sest kui poliitikas tahad saada tulemust, siis pole võimalik jääda tsementeeritult ainult enda seisukohtade juurde, vaid suudad – hea argumendi, uue teadmisega – oma seisukohti ka kohendada. Uued IT-minister või maaeluminister on juhtumid, kus EKRE näitas oma õppimisvõimet. Selle eest kiitus neile.

Kas korruptsioon on kuritegu?

Loomulikult.

Mida teie teeksite, kui saaksite teada, et mõnes ministeeriumis on ametnikud seotud korruptsiooniga?

Siis tuleb teha avaldus õiguskaitseorganitele.

Kas te soovitate seda ka siseminister Mart Helmele?

Kui ta on näinud, et keegi tegeleb korruptsiooniga, tuleb loomulikult teha kuriteoteade.

Aga ta on näinud, sest ütles äsja, rääkides Mart Järviku aegsest maaeluministeeriumist: "Üdini korrumpeerunud, oma ametis mitte toimetulnud ... ametnikud süüdistavad ministrit, kes tahtis neid tööle panna."

See on poliitiline sõnavaht.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuidas nii? Siseminister ütleb ühe ministeeriumi ametnike kohta "üdini korrumpeerunud". See on ju teadmine kriminaalkuriteost?

Ütleme nõnda, et ju siis võtab veel õppimisaega, et aru saada, millal ollakse EKRE esimees opositsioonis ja millal ollakse siseminister.

Kas opositsioonis ei pea sõnu valima?

(Ohkab) Poliitilisele kultuurile oleks kasulik, kui valitaks. Sõltub, kuidas keegi oma valijaid püüab ja mobiliseerib. Poliitikutel on oma valijate mobiliseerimiseks lihtsam panna silte ja suhteliselt jõhkras toonis hinnanguid, kui pidada rahulikku ja sisulist väitlust.

Kuidas seda tulevikus muuta, sõltub ka sellest, kuidas ajakirjandus väitlust peab ja millist väitlust soosib.

Andke nõu, kuidas peaks ajakirjandus reageerima, kui valitsuse liikmed esinevad jõuliste ja reljeefsete avaldustega?

Keeruline soovitada... Ehk saab soovitada õiglast ja ausat meelt, ja tulla poliitilisest võitlusest välja. Igal inimesel on maailmavaade, ka ametnikul ja ajakirjanikul, aga mõnikord on väga subjektiivne aru saada ja lahutada, mis on ajakirjaniku ja mis poliitiku roll.

Riigiprokuratuur tunnustas Lemetti julgust pöörduda õiguskaitseasutuste poole, sest vaid nii on võimalik kontrollida korruptsioonikahtlusi ja vajadusel sekkuda. Teie olite sellise tunnustuse suhtes kriitiline. Miks?

Seda küsimust arutasime ka õiguskomisjonis, kui peaprokurör Lavly Perling oli siin. Temagi oli kahevahel, kas pidanuks seda ütlema või ei. Siis see näis nii, nagu prokuratuur siseneb poliitilisse võitlusse...

Kellele see nii näis?

Avalikkusele.

Minule küll mitte.

Keegi pole kahtluse alla pannud tõde, et igaüks võib teha prokuratuuri või politseisse avalduse. Nüüd aga, kus opositsioon oli Reformierakonna eestvedamisel võtnud Lemetti juhtumi enda poliitilisele platvormile, tegi ka prokuratuur oma avalduse... Seda ei maksa üle dramatiseerida, aga see võinuks olemata olla.

See oli asjakohane, kuna kusagilt tekkis süüdistus, et Lemetti läks oma kahtlustega esimesena ajakirjandusse, selmet suhelda õiguskaitseasutustega.

See oli meelepärane käsitlus ajakirjanikele, kes seda teemat kajastasid ja prokuratuurist sai ajakirjanike hääle kaja. Aga vaadates ühiskonda tervikuna, siis sellist elementaarset tõde [, et korruptsioonikahtlusest tuleb õiguskaitsele teada anda] üle korrata poliitilise võitluse epitsentris – ma arvan, et see ei olnud mõistlik. Seda ka Lavly Perling tunnistas, et oli maitseküsimus, kas teha [Lemetti kohta pressiteade] või mitte, aga tema oli sel hetkel mujal koosolekul. Igatahes paistis pressiteade siis kohatu, sama kohatu nagu ka presidendi kaitsekõne Lemettile.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Nõrgemaid kaitstakse.

Kantslerid ei ole kindlasti ühiskonnas nõrgem pool, kelle pärast peab südant valutama. Kui ma näeksin, et sama palju muretsetakse ühiskonna teiste gruppide pärast, kes on tõesti löögi all, siis tunneksin küll rõõmu. Privilegeeritud tippametnik...

Soovin tsiteerida peaminister Jüri Ratast, kes on korduvalt öelnud: iga inimene on tähtis.

Jah, kahjuks ei saa iga inimene 40 000 eurot lahkudes kaasa.

Veelkord: ei saa iga inimene ka poole aasta palka nagu sai peaministri usalduse kaotanud maaeluminister.

Jah, see tundub ühiskonna liikmetele ebaõiglane. Siin peab mõtlema, kas seda korda peab tulevikus muutma ja mis on valuraha tippametnikule, kui tema koostöö poliitilise tasandiga ei laabu.

Märtsis – valitsuse tegemise ajal – küsis toona Postimehes töötanud Vilja Kiisler teilt, kas teil üldse häbi ei ole. Teie täpsustasite, et kas häbi teha koalitsioon EKRE ja Isamaaga ning kinnitasite: "Ma panen käe südamele – mul on pigem uhkustunne." See tunne on teis alles?

Panen uuesti käe südamele – on uhkustunne, sest ma näen, mida saab EKRE ja Isamaaga ära teha.

Mõnes mõttes võib kutsuda Ratase valitsust Eesti riigi uueks reformatsiooniks. Tehakse reforme, sisulisi reforme, võetakse ette muutusi, kohati on muutused valulised, loomulikult. Need võrgustikud, mis on sulgunud oma mugavustsoonidesse – muidugi me raputame neid.

Raputate nn süvariiki?

"Süvariik" on poliitiline retoorika, mis kõlab uhkelt ja vägevalt. Eesti on väike, siin on omad grupid, omad klubid, omad klannid, omad korporatsioonid, omad kursusekaaslased, omad sõpruskonnad... Kui kellelgi on soov nimetada seda süvariigiks, siis miks mitte.

Süvariiki ei pea üldse võtma väga negatiivselt. Aga ma arvan, et Eesti õigusriik iga päevaga tugevneb.

Me teeme [koalitsioonis] koostööd, mis on täis kirgi ja vahetevahel on palju vaidlusi, aga see ongi poliitika. Ega see peagi olema lihtne jalutuskäik.

On's ühiskond detsembri alguses sidusam kui oli märtsi alguses, riigikogu valimiste päeval?

Mina vastan – jah.

Aga muidugi tuleb veel kõvasti vaeva näha, et ka Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valijad ei tunneks ennast eemalejäetuna.

Ärge unustage Eesti 200 ja roheliste toetajaid.

Jah, siin peame tegema oma tööd veel paremini.

Toomas Sildami intervjuu Jaanus Karilaiuga. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: