Pangad ei kasuta rahapesuga võitlemisel saadud andmeid krediidikõlblikkuse hindamiseks
Pangad jälgivad rahapesuvastases võitluses nii välismakseid kui ka Eesti-siseseid raha liikumisi, kuid inimeste krediidikõlblikkuse hindamisel rahapesu uurimisel kogutud andmeid vaja ei lähe, ütles LHV Panga rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul.
"Rahapesu ei tähenda ainult välismaise raha pesu. Rahapesu võib olla ka hulga lihtsam ja väiksemates kogustes. Igapäevasemalt toimub rahapesu tõkestamine ka siseriiklikult tegutsevate inimeste-ettevõtete puhul," rääkis Paul esmaspäeval "Vikerhommikus".
"Kui me vaatame näiteks keskmist narkodilerit, siis ilmselt ega ta väga palju ei teeni, kui ta just hierarhia tipus ei ole. Pigem räägime ikkagi mõistlikest summadest. Me ei saa ka Eesti organiseeritud kuritegevust tähelepanuta jätta," ütles ta.
Kuna rahapesuga võitlemiseks kasutatakse tehnoloogiat, mis paraku ei suuda aga kõiki kahtlasi tegevusi tuvastada, siis võivad hammasrataste vahele jääda ka tavalised inimesed, tõdes Paul.
"Praegu pangad püüavad vähendada käsitööd ja arendada tarka tehnoloogiat. Aga nii kaua, kuni see tehnoloogia ei ole väga tark, võivad sattuda hammasratase vahele ka finantskäitumiselt lihtsamad inimesed, kes saavad ühest kohast palka ja kulutavad enamuse sellest rahast igakuiselt ära. Aga üldjuhul te võiksite olla üpris üllatunud, kui aktiivselt Eesti inimesed rahaga ümber käivad ja kui palju raha liigutavad iga päev," lisas ta.
Küsimusele, kas pangad kasutavad rahapesuvastase võitluse käigus saadud andmeid ka inimeste krediidikõlblikkuse hindamiseks, vastas Paul, et seda pole vaja teha.
"Krediidiotsustega on natukene lihtsam. Sest kui inimesed tahavad pangast raha saada, siis nad näevad selle nimel ka väga palju vaeva ja tulevad ja räägivad kõik ise ära. Ja siis võib ka juhtuda, et need andmed, mis inimene on öelnud konto avamisel, erinevad nendest mis tegelikult on. Seepärast laenu puhul rahapesu tõkestamise süsteem ei tule minu hinnangul üldse abiks. Juhul kui just selle käigus ei tule välja, et inimene on seotud organiseeritud kuritegevusega, süüdi mõistetud jne. Aga üldjuhul need protsessid on täiesti erinevad," rääkis Paul.
Saatejuhtide küsimusele, kas krediidiotsuste tegemisel otsitakse inimeste kohta ka muid andmeid peale pangakontolt nähtuva, tõdes Paul, et seda võib juhtuda: "Mida suurem ja keerulisem laen, seda rohkem andmeid korjatakse." Täpsustavale küsimusele sotsiaalmeedia kasutamise kohta andmete kogumiseks, vastas spetsialist: "Kui see on väga lihtsasti kättesaadav, siis ma kaldun arvama, et väike guugeldamine käib ikka asja juurde."
Paul rõhutas eraldi, et suure osa nende tööst hõlmavad tehingud, kus inimesi kasutatakse ära pettuste korraldamiseks. "Üks asi, mis väga välja ei paista, on pettused ja inimeste ära kasutamine pettusteks. Eesti inimene on üllatavalt tähelepanematu igasugustele ohumärkidele - kui mõni sõber või tuttav ütleb, et mul peaks nüüd suurem laekumine tulema, aga ma ei saa oma kontot kasutada. Ja siis on pärast mage lugu küll, kui selgub, et see on varastatud raha. Välismaksete puhul ma arvan läheb pankadel enamus tähelepanu pettuste ärahoidmise peale," tõdes LHV Panga rahapesu tõkestamise juht "Vikerhommikus".
Toimetaja: Mait Ots