Helsingi kohus lükkas Vene oligarhi kaebuse pankade vastu tagasi
Helsingi esimese astme kohus tegi esmaspäeval otsuse protsessil, kus vastamisi olid tuntud Vene suurärimees Boriss Rotenberg ja mitu Soomes tegutsevat panka. Kohus ei pidanud Rotenbergi kaebust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.
Nii Venemaa kui ka Soome kodakondsust omav Rotenberg nõudis, et kohus sunniks Handelsbankeni võtma vastu tema rahaülekandeid ning et Nordea, OP Yrituspankki ja Danske Bank vahendaksid tema rahaülekandeid, kirjutavad Yle, Reuters ja Bloomberg.
Kohtuvaidluse sisuks oli Soome kodanike õigus saada pangateenust ajal, mil pangad omakorda kardavad lääneriikide, eriti USA poolt kehtestatud sanktsioone. Küsimus on ka laiem: kas pangad peaksid olema sunnitud võtma vastu kliente, kes võivad olla seadusega pahuksis?
Kohus leidis oma otsuses, et protsessil ei tõendatud, et Rotenbergi näol on tegu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis elava inimesega ja seetõttu ei kehti talle ka pangateenuse saamist puudutavad õigused.
Kohus otsustas ka, et Rotenbergil tuleb maksta ka pankade kohtukulud kokku umbes 530 000 euro ulatuses.
Neli põhjamaist panka olid peamiselt mures selle pärast, et kui nad teevad tegemist Washingtoni poolt sanktsioneeritud ärimehega, riskivad nad ligipääsuga dollariturule.
Rahapesu teemaga kursis olev Kopenhaageni advokaat Jakob Dedenroth Bernhoft nentis, et Helsingi esimese astme kohtu otsusel näol saab igal juhul olema pretsedenti loov mõju. "Kõik pangad hakkavad seda kohtuotsust vaatama kui juhist, kuidas sarnases olukorras tegutseda," arvas ta.
Põhjamaiste pankade jaoks on nõue menetleda kahtlasi ülekandeid selges vastuolus praeguse reaalse olukorraga, sest äsjaste rahapesuskandaalide tulemusena survestavad regulaatorid panku tõrjuma kahtlase taustaga kliente.
Tegelikult on olemas ka konkreetne näide, kuidas Euroopa pank kukub kokku tulenevalt ohust kaotada ligipääs USA finantssüsteemile - Läti ABLV Bank pidi uksed sulgema pärast seda, kui USA rahandusministeerium tegi 2018. aasta veebruaris ettepaneku keelata USA-s panga jaoks või selle nimel korrespondentkonto avamise ning omamise. Washington põhjendas sammu sellega, et ABLV pank on USA Patriot Acti alusel rahapesu suhtes esimesse riskirühma kuuluv.
Bernhoft usub, et pankade seisukoht jääb lõpuks peale. "Kui pangad leiavad, et ülekanded Venemaalt on mingil moel räpane raha, siis nad on sunnitud selle vastu võtmisest keelduma," märkis ta.
USA on olnud seisukohal, et Rotenberg kuulub Ukraina konflikti osapooleks oleva Venemaa juhtkonna lähiringkonda, ning leiab, et mees on saanud Venemaa Ukraina-vastase tegevuse, näiteks okupeeritud Krimmiga seotud hangete kaudu rahalist kasu.
Toimetaja: Laur Viirand