Pangad sulgesid mullu rahapesukahtluse tõttu 611 kontot ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eestis tegutsevad pangad sulgesid mullu 611 kontot, mille puhul võis kahtlustada rahapesu või mille omaniku tegevuse kohta ei suutnud pangad saada piisavalt teavet.

"2016. aastast kuni 2018. aasta lõpuni on pankadest saabunud üle 1800 teate kliendisuhte lõpetamisest rahapesukahtluse tõttu või põhjusel, et ei olnud võimalik kliendi tegevuse kontrollimiseks hoolsusmeetmete rakendamise käigus piisavalt infot hankida," teatas keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) teisipäeval avaldatud aastaraamatus.

Kui eelmisel aastal oli 611 sellist juhtumit, siis aasta varem oli kontode sulgemisi 722 ning 2016. aastal 490 sarnast juhtumit.

"Sääraste teadete suur arv näitab ühest küljest mitme panga tegevust riskide maandamisel, teiselt poolt avaldub neist arvudest ilmne järeldus, et finantssüsteemis on olnud olulises mahus riske, mida maandada, ning riskantseid või rahapesukahtlasi tehinguid tegevaid kliente," tõdes RAB.

Büroo rõhutab samas, et erinevates Eesti pankades on rahapesuga seotud riskide tase ning nende maandamisega alustamise aeg ja kiirus olnud erinevad, mistõttu ei saa koondhinnangust teha järeldusi iga üksiku Eesti turul tegutseva panga kohta.

"Arvestades, millised olid Eestit läbinud mitteresidentidega seotud kahtlaste rahavoogude mahud ning mis rolli Eesti finantssüsteemis ning teiste pankadega arveldamisel on täitnud näiteks rahapesu tõkestamise probleemide tõttu suletud Danske Banki Eesti filiaal, Versobank või mõni teine lähiregiooni pank, on ilmne, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest ei ole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit ei ole üldse nende asutust puudutanud. Sääraste seoste ilmnemine kahtlaste tehingutega ei tähenda aga automaatselt seda, et selles konkreetses pangas olid olulised või süsteemsed rahapesu tõkestamise probleemid," märkis RAB.

RAB sai mullu 5614 teadet kahtlastest tehingutest

2018. aastal sai rahapesu andmebüroo 5614 teadet, mis on samas suurusjärgus paari viimase aasta teadete arvuga. Enam kui kolmveerand teadetest ehk 4151 olid kahtlusepõhised ning veidi vähem kui veerand ehk 1262 summapõhised. Neli protsenti ehk 188 olid terrorismi rahastamise kahtluse ning pool protsent ehk 13 teadet rahvusvahelise sanktsiooniseaduse subjekti kahtlusega teated.

Krediidiasutustelt laekus 39,3 protsenti kõigist teatdetest, finantseerimisasutustelt 25,1, välisriikide asutustelt 19,2, muud eraõiguslikelt ettevõtjatelt 6,5, riigiasutustelt 4,7, professionaalidelt nagu audiitorid, motarid, advokaadid ja raamatupidajad laekus 4,1 ning MTÜ-delt ja sihtasutustelt 2 protsenti teadetest.

"Viimaseil aastail on kahtlusepõhiste teadete osakaal kõigist teadetest aasta-aastalt suurenenud: 2016. aastal oli see 65 protsenti, 2017. aastal 70 protsenti ning 2018. aastal 77 protsenti," öeldkase RAB-i aastaraamatus.

Järsult kasvas RAB edastatud info hulk õiguskaitseasutustele

Rahapesu andmebüroo edastatud materjalid õiguskaitseasutustele kasvasid viimasel aastal järsult. Kui 2016. aastal esitas RAB uurimisasutustele materjale 181 korral, 2017. aastal 242 korral, siis mullu juba 351 korral. Veelgi järsemalt on kasvanud edastatud materjalidega seotud summad: kui 2016. aastal oli kogusumma 219,8 miljonit eurot ja üleelmine aasta 270,4 miljonit, siis eelmisel aastal juba 1,78 miljardit eurot.

Sarnaselt suurenes ka Eestis registreeritud rahapesukuritegude arv ja rahapesu andmebüroo poolt uurimisasutustele edastatud materjalide põhjal alustatud rahapesumenetluste arv. 2016. aastal registreeriti 68 rahapesukuritegu, 2017. aastal 41 ning 2018. aastal 101 rahapesukuritegu. Neist RAB-i materjalide põhjal alustatud rahapesumenetlusi oli vastavalt neli, kaheksa ja 26 menetlust.

RAB on politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei allaasutus.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: