Pangad jälgivad aktiivselt makseid ja kontoinfot ei kustuta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestis tegutsevad pangad on võrreldes kümnenditaguse ajaga asunud rahapesuvastaste seaduste tõttu aktiivselt jälgima kõigi klientide makseid ja laekumisi. Ka konto sulgemisel ei kustuta pangad konto ajalugu, vaid säilitavad seda igaks juhuks aastaid.

"Seoses rahapesu tõkestamisega on pankadele lisandunud tõepoolest nii regulatsioonidega pandud kohustusi kui ka täiendavaid ootusi, millele vastavalt tuleb meil olla märksa paremini klientide kontodel toimuvaga kursis kui veel mõned aastad tagasi. Pank peab tundma oma klienti. Kasutades küll riskipõhist lähenemist, tähendab see siiski erinevaid monitooringumeetmeid, mis olemuslikult puudutavad kõiki kliente. Alates lihtsatest aspektidest, nagu näiteks suuremate sularahatehingute tähele panemist, kuid jõudes ka keeruliste tehingumustrite ja omavahel seotud tehingute analüüsimiseni," ütles LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul.

Ka teised pangad jälgivad aktiivselt klientide kontodel toimuvat. Näiteks SEB turunduse ja kommunikatsiooni divisjoni juht Silver Vohu rääkis, et panga töötajad tutvuvad kliendi andmetega vaid selge vajaduse olemasolul ja tööülesannetest lähtuvalt.

Automatiseeritud süsteemid koos töötajatega monitoorivad pidevalt makseid, kontrollimaks, kas makse saatja või saaja kohta ei ole rahvusvahelisi piiranguid, samuti tuvastamaks ebatavalisi makseid või maksekäitumise mustreid, lisas ta.

"Ebatavaliste maksete tuvastamine aitab vähendada näiteks kaardipettustest saadavat kahju. Võtme kahtluste korral kliendiga ühendust ja küsime, kas makse algatajaks on olnud ikka tema. Seaduses sätestatud juhtudel on pankadel kohustus informeerida rahapesu andmebürood," rääkis Vohu.

Coop Panga juhatuse liige Hans Pajoma ütles, et jälgimissüsteemid jaotuvad laias laastus kaheks – need, mis kontrollivad asju reaalajas ja need, mis toimuvad peale tehingut. "Pankades tähendab see tehingute skriinimist ja monitoorimist. Skriinimine toimub reaalajas ja monitoorimine toimub pärast tehingute toimumist ning selle eesmärk on tuvastada rahapesu kahtlusega või ebatavalisi tehinguid. Kontode läbikammimine tähendab aga ka seda, et pangad vaatavad üle oma kliendibaasi ning hindavad, kas kliendid vastavad panga riskiisule," rääkis Pajoma.

"Coop Pank kasutab tehingute skriinimiseks ja monitoorimiseks rahvusvaheliselt tunnustatud programmi, mis aitab pangal tagada, et seadusest tulenevad nõuded ja järelevalve ootused oleksid täidetud. Skriinimise ja monitoorimisega tegelevad Coop Pangas inimesed, kes on läbinud nii panga kui ka järelevalve taustakontrollid. Nende töö on tugevalt reglementeeritud ning toimub vastavalt panga poolt ettenähtud protseduuridele. Lisaks sellele on igal kliendil pangas olemas haldur või üksus, kes peab tundma oma klienti. Need inimesed ja üksused tegelevadki klientide tundmise ning kontodega tutvumisega," lisas Pajoma.

Luminori rahapesu tõkestamise juht Hannes Oja märkis, et seadusest tulenevalt ei saa andmetega muid asju teha.

"Samal ajal kehtivad kliendi andmete töötlemisele ja avaldamisele ranged piirangud – neid saab edastada vaid piiratud ringile uurimis- ja järelevalveasutustele. Samamoodi on rangelt piiratud nende inimeste ring, kes oma otsestest tööülesannetest tulenevalt pangas klientide kontodele ligi pääsevad," rääkis Oja.

LHV teatel algab tegelikult nende jaoks tulevase kliendi monitoorimine juba enne kliendiks saamist.

"Näiteks toimub LHV-s kliendisuhte alustamise otsustamine kuni neljal erineval otsustustasemel sõltuvalt kliendiga seonduvatest riskidest. Erinevatel riskitasemetel on ka erinevad monitooringumeetmed, kuid ilma tähelepanuta ei jää ükski klient. Pankadel on vaja kindlasti aru saada, kas kliendid (finants)käituvad selliselt, nagu nad kliendiks tulles väitsid. Kogu monitooring on keeruline süsteem, mis koosneb mitmetest tehnoloogilistest lahendustest kui ka inimeste poolt tehtavast nii-öelda käsitööst. Näiteks LHV kasutab tehingute monitoorimiseks mitmeid erinevaid tarkvaralisi lahendusi, mis üksteist täiendavad," rääkis Paul.

"Olemuslikult jaotub monitooring veel omakorda kaheks - kliendist peavad aru saama äriüksused (klienditeenindusüksused ja -haldurid) ja selleks tuleb astuda vastavaid samme. Teiseks pooleks on AML [rahapesu vastase] üksuse poolt kahtlaste tehingute monitooring. Nii äriüksustes nende tegevustega kokkupuutuvate töötajate kui ka AML osakondade inimeste arv on viimaste aastate jooksul enamuses pankadest vähemalt kolmekordistunud, seda siis ka LHV-s. Lisaks koolitatakse kõiki pangatöötajaid AML teemadel," lisas Paul.

Kui inimene oma konto pangas sulgeb, siis see ei too automaatselt kaasa kontoandmete kustutamist. Seaduse järgi tuleb pankadel andmeid säilitada vähemalt viis aastat peale seda.

"Nii Luminoris kui ka teistes pankades konto sulgemisega automaatselt inimeste makseajalugu ei kustutata, sest ka seda reguleerivad erinevad seadused. Kliendisuhtlusega seonduv teave säilitatakse seaduses ettenähtud aja jooksul ning klient selle kustutamist taotleda ei saa. Ka need reeglid on seotud rahapesu tõkestamisega," rääkis Oja.

SEB pank säilitab klientide andmeid koguni 10 aastat peale inimese pangast lahkumist.

"Kliendiandmeid säilitatakse üldjuhul 10 aastat pärast kliendisuhte lõppemist. Makseajaloo kustutamist ei ole võimalik varem taotleda, kuna seadusest tulenevalt ja kliendilepingu täitmise eesmärgil peame makseajalugu säilitama, seda kasvõi seetõttu, et edaspidistes võimalikes vaidlustes võib dokumenteeritud ajalugu vajalik olla," rääkis Vohu.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: