Piloodiprobleem on tõsine, sest mujalt tulijad võtavad Balti riike kui ajutist töökohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartus on lennuakadeemia, kuid mitte ükski lennufirma pole Balti riikides varem sel tasemel õppekeskust rajanud. Air Balticu jaoks on see möödapääsmatu, sest uued lennukid eeldavad ka suuremat pilootide arvu ja oskusi lennata Airbus 220-ga, mida mujal kasutatakse veel vähe.

"Järgmisel aastal peaks 104 pilooti läbima uuel simulaatoril ümberõppe. See võimaldab meil kokku hoida 1,5 miljonit eurot, sest pole vaja harjutama sõita Kanadasse või Frankfurti ja Zürichisse, kus on sellised simulaatorid. Tulevikus, kui saame lennukeid juurde, on meil tõenäoliselt vaja üht simulaatorit veel," selgitas Air Balticu tegevjuht Martin Gauss.

Piloodiakadeemia esimese lennu 12 tudengit lõpetasid mõne kuu eest, praegu on õppureid ligi poolsada, kuid paljudel seni teiste lennukitega lennanuil on vaja ümber õppida.

See on esimene päris uus lennusimulaator Balti riikides.

"Keskmiselt on iga lennuki kohta vaja viit meeskonda. Kui meil saab olema vähemalt 50 lennukit, tähendab see kokku 500 pilooti. Kuid tegelik vajadus on suuremgi, sest on ju koolitused ja muud töölt eemalolekud. Lähiaastail on meil vaja juurde palju uusi piloote. Seepärast on meil ka oma piloodiakadeemia,
mis on osa meie õppesüsteemist," ütles Gauss.

Reisijad on seni olnud häiritud, kui piloodid ei oska kohalikku keelt. Nüüd peaks seegi probleem leevenduma.