"Rahva teenrid" arutlesid ministrite õiguse üle viskuda ettevõtjate kaitsele
Vikerraadio saates "Rahva teenrid" arutlesid ajakirjanikud selle üle, kas ja millistes olukordades võivad ministrid viskuda ettevõtjate kaitsele.
Küsimus tõusetus seoses rahandusminister Martin Helme (EKRE) tegevusega Sõnajalgade perekonnale kuuluva tuulikuid tootva Eleoni eest võitlemisel.
Äripäeva ajakirjaniku Aivar Hundimägi märkis, et küsimus ei puuduta üksnes Helmet ja Sõnajalgu, aga oli päevakorras ka nüüdseks endise maaeluministri Mart Järviku puhul, kes kalatootja M.V. Wooli eest tegutsema asus.
"Ma arvan, et minister ja ametnikud peaksidki kuulama eri osapooli, eri argumente kõrvutades jõudma kõige parema lahenduseni. Praegu on probleem selles, et me ei näe seda lobitööd väga hästi, see käib poliitiliste nõunike abil ja nende motiive me sageli ei tea või näeme tagantjärele," ütles Hundimägi.
Samas nentis ta, et välismaal käies just peaksidki ministrid oma ettevõtete eest seisma.
Saatejuht Taavi Eilat loetles Eleoni tuulikutega seotud probleeme, mis on põhjustanud ametkonna vastuseisu nende püstitamisele: ei vasta ehituslubadele, kehtivale planeeringule, projekti dokumentatsioon on vastuoluline, tuulikute ohutus on tõendamata ja tuulikud ise on lubatust kõrgemad projektiväliselt ehitatud 20-meetrise killustikupadja pärast, millele tuulik toetub. Kui inimene koduõuel kuuri valesti ehitab, on paberite tagantjärele kordaajamisega palju probleeme ja pole välistatud ka vajadus kuuri lausa maha lammutada. Rahandusminister Helme aga kaitseb seadusi rikkunud ettevõtjat.
Eesti Ekspressi ajakirjaniku Sulev Vedleri sõnul on see juba iidne küsimus, kui palju võib pealik oma soosikuid aidata.
"Kui poliitik kaitseb ettevõtjat, kõnnib ta alati noateral," tõdes Vedler.
Ta tõi esile, et Kert Kingot rünnati just selle eest, et ta ei tahtnud välismaal käia ja Eesti ettevõtjate eest seista, kui aga jutt läheb siseriiklikult toetamisele, on olukord kohe kahtlane. Seevastu aga ei panda ministrile pahaks riigiettevõtete eest seismist.
Vedleri sõnul pole üksnes Sõnajalad kurtnud, et riik neile kätt ette paneb ja mängib Eesti Energia huvides, vaid sama on kurtnud ka teine tuuleenergia ettevõtja Harry Raudvere. Sõnajalgade ettepanekut tuulikud ringi tõsta, et need radareid vähem häiriksid, pole riik vastu võtnud.
Vedler sõnastas, et konflikt on kaitseväe ja Eesti roheenergiale ülemineku vahel, mida ta nimetas riigikaitsest prioriteetsemaks teemaks. Tema hinnangul on välja valitud vana kaevandusala tuulikutele sobivaim paik, sest seal inimesi ei ela, seega tuulikud ei sega kedagi peale radarite, samuti on tegemist tuulise paigaga. Ta pakkus lahenduseks Kellavere radari kusagile mujale kolimist ja keskenduda kompromissile, et mitte lõputult vaidlema jääda.
Hundimägi leidis, et konflikt on võtnud juba nii isiklikud mõõtmed, et keegi ei taha enam sammugi tagasi astuda. Küsimus on, kumb end hetkel kehtestab: kas Sõnajalad, kes on ühe tuuliku juba püsti pannud, või ametkond, kes nõuab seaduse täitmist.
Martin Helme vigadena nimetas Hundimägi nii tugevat poolevalikut ja nii tugevat sekkumist teise ministeeriumi haldusalasse. Kõige aktiivsemalt on Sõnajalgade eest tegutsenud poliitilised nõunikud Kersti Kracht ja Kristel Menning, ka teistes ministeeriumites on EKRE poliitilised nõunikud olnud Hundimäe sõnul üllatavalt aktiivsed ja nõudnud erisusi.
"Me ei tea tegelikult nende motiive," nentis Hundimägi.
Taavi Eilati sõnul tegutseb Martin Helme praegu alternatiivse peaministrina, kui sekkub jõuliselt teiste ministeeriumite haldusalasse, mida EKRE retoorikas nimetatakse "üle välja tegutsemiseks".
Vedleri arvates peaks tark minister esmalt välja selgitama, kaugele ta volitused ulatuvad.
Eesti sotsiaalpoliitikat ei kujunda aga mitte sotsiaalminister Tanel Kiik, vaid hoopis apteegireformi töörühma juht Tõnis Mölder, kelle nägemus reformi pooldavast Kiigest on risti vastupidine.
"Aga nagu Mölder ütles, et minister Kiik on professionaal: kui ütled, et liigud teisele poole, siis liigub. Robotminister!" parafraseeris Hundimägi Mölderi sõnu.
Asjaolu, et ravimiseaduse uuest eelnõukavandist on välja jäänud käsimüügiravimite vabale turule andmine, räägib Hundimägi sõnul sellest, et see pole ühegi senise turuosalise, ei keti- ega ka proviisoriapteekide huvides. Tema hinnangul on aga apteegireform liikunud oma sisus liiga palju ajas tagasi teise äärmusesse, kui tahab lubada apteekide pidamist üksnes proviisoritel ja maksimaalselt nelja kaupa.
"Nii me tapame ära innovatsiooni," nentis Hundimägi. Tema hinnangul võiks ka jaemüüjatelt küsida, kas nad tahaksid käsimüügiravimeid müüa.
Saatejuht Taavi Eilat tõdes, et ravimiseaduse uue eelnõu kavand seisab ainult ravimite hulgimüüjate ja ketiapteekide huvide eest ning põlistab praegust olukorda veelgi, andes neile senisest veelgi vabamad käed ravimiturul tegutseda.
Toimetaja: Merilin Pärli