Oktoobris vähenes nii eksport kui import ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Operaili kaubarong
Operaili kaubarong

Tänavu oktoobris vähenes kaupade eksport võrreldes 2018. aasta oktoobriga seitse protsenti ja import kuus protsenti. Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu, teatas statistikaamet.

Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,27 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,45 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 184 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes 6 miljonit eurot väiksem.

Peamised ekspordi sihtriigid olid Soome (17 protsenti kogu kaupade ekspordist), Rootsi ja Läti. Eksport vähenes enim USA-sse (83 miljoni euro võrra) ja Singapuri (37 miljoni euro võrra), suurenes aga Belgiasse (21 miljonit eurot) ja Venemaale (16 miljonit eurot). USA-sse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid, seevastu suurenes mineraalsete toodete väljavedu Belgiasse ja meditsiiniseadmete väljavedu Venemaale.

Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu (kumbki moodustas 12 protsenti kogu kaupade ekspordist) ning puitu ja puittooteid (11 protsenti). Ekspordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete (108 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (71 miljoni euro võrra) väljaveo vähenemine. Kõige enam ehk 49 miljonit eurot suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 69 protsenti. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes vähenes nende väljavedu kümnendiku, kuid reeksport suurenes kaks protsenti. Soome jõuab viiendik kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist, Rootsi 14 ja Saksamaale 7 protsenti. Nende kaupade väljavedu vähenes peamiselt mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, töödeldud kütteõli) ja elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed) ekspordi vähenemise tõttu. Kõige rohkem suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (nisu, oder) väljavedu.

Kogu kaupade impordist kõige rohkem toodi Eestisse kaupu Soomest (13 protsenti), Leedust ja Saksamaalt. Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (45 miljonit eurot) ja Rootsist (17 miljonit eurot). Venemaalt vähenes enim mineraalsete toodete ja Rootsist elektriseadmete sissevedu. Enim suurenes import Prantsusmaalt ja Lätist (vastavalt 14 ja 12 miljoni euro võrra). Prantsusmaalt toodi rohkem sisse transpordivahendeid ja Lätist mineraalseid tooteid.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (14 protsenti kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja elektriseadmeid. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (77 miljoni euro võrra) ja elektriseadmete (59 miljoni euro võrra) sissevedu. Enim suurenes transpordivahendite (26 miljoni euro võrra) sissevedu.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: