Jooksevhindades SKP oli seitse miljardit eurot.

Sisenõudlus suurenes 3,9 protsenti ja see tulenes eelkõige 8,1 protsenti suurenenud investeeringutest. Investeeringud suurenesid peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud valitsemissektoris.

Kolmandas kvartalis suurenes eratarbimine tagasihoidlikud 1,2 protsenti.

Teist kvartalit järjest oli majanduskasvu enim panustanud tegevusala info ja side. Panus majanduskasvu näitab, kui palju moodustas tegevusala lisandväärtuse kasv SKP kasvust.

Info ja side valdkonnale järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, hulgi- ja jaekaubandus, töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Põllumajanduse tegevusala mõjutas viimati majanduskasvu nii tugevalt 2018. aasta teises kvartalis.

Peamiselt pidurdas majanduskasvu elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala. Negatiivselt mõjutas majanduskasvu ka ehitus.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes seitse protsenti. Teenuste eksport kasvas arvutiteenuste müügi eestvedamisel 4,2 protsenti.

Kaupade ja teenuste import suurenes 4,4 protsenti. Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sisseveo tõttu suurenes kaupade import 5,4 protsenti. Teenuste import suurenes 1,7 protsenti.

Ajalooliselt suure hõivatute arvu tõttu kasvas tootlikkus hõivatu kohta 2,3 protsenti. Tootlikkus töötatud tunni kohta suurenes 3,4 protsenti. Tööjõu ühikukulu kasvas 2,2 protsenti.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,0 protsenti. Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga suurenes see näitaja 4,1 protsenti.

Teises kvartalis oli kasv aeglasem

SKP kasvas teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6 protsenti. Viimaste kvartalite majanduskasvu taseme suhtes tähendas see aeglustumist.

Esimeses kvartalis oli aasta lõikes Eesti majanduskasv 4,5 protsenti ja 2018. aastal tervikuna 3,9 protsenti.

Eesti majanduskasv on püsinud üle kolme protsendi juba kolm aastat.