Riigikontroll tuvastas ravimiameti andmetele tuginedes, et ravimite hulgihind on jaeapteekides kümme protsenti kõrgem kui haiglaapteekides. Hinnavõrdlus on tehtud möödunud aasta esimese kolme kvartali võrdluses.

Nii jae- kui ka haiglaapteegid ostavad ravimeid tegevusluba omavatelt hulgimüüjatelt. See tähendab, et hulgimüüjad panevad ravimite hulgihindadele jaeapteekidesse edasimüümisel täiendavad kümme protsenti otsa.

2011. aastal oli hinnavahe samasuguses võrdluses 13 protsenti haiglaapteekide kasuks.

Ravimiameti hinnangul ostavad haiglaapteegid paljusid ravimeid hangetega, mis paneb hulgimüüjad omavahel hinna alusel konkureerima.

Eelmise võrdluse järel valminud auditis järeldas riigikontroll, et arvestades, milliste hindandega müüakse ravimeid üldapteekidele võrreldes haiglaapteekidega, ei taga ravimituru korraldus patsientidele ravimite optimaalset hinda.

"Hinnavahe püsimine viitab sellele, et olukord ei ole suurel määral muutunud," tõdeb riigikontrolör Janar Holm olukorra ülevaates.

Ravimihulgimüüjad peavad auditi järeldusi ebaadekvaatseks

Eesti ravimihulgimüüjate liidu juhatuse liikme Ahti Kallikormi kommentaar: "Haiglate ja apteekide hinnaerinevuste kontekstis on riigikontroll asunud võrdlema apelsine ja õunu. Tegelikkus on selline, et hinnaerinevuste peamine põhjus on see, et haiglad ostavad riigihangete raames korraga suuremaid
partiisid, mille jaoks ravimitootjad annavad eraldi hinnad seoses mastaabiefektist tuleneva säästuga. Apteegid ostavad kaupa igapäevase majandustegevuse käigus tavahinnakirja alusel. Haiglad teevad kahe-kolme aasta peale ette riigihankeid fikseeritud hinnaga ja see annab neile mahu, mida
hulgimüük teenindab."