Uuring: sularaha kasutavad maksmiseks eelkõige eakad inimesed ja lõunaeestlased
Kõige enam maksavad sularahaga üle 60-aastased inimesed, Lõuna-Eesti ja Virumaa elanikud ning üksikud pensionärid, selgus Eesti Pangas neljapäeval tutvustatud uuringust.
Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringule "Elanike finantskäitumine 2019" vastanutest maksis 65 protsenti sagedamini maksekaardiga kui sularahas, ainult kaardiga maksjaid oli 12 protsenti. Neid, kes kasutasid ainult sularaha, oli üheksa protsenti ning sularaha maksekaardist sagedamini tarvitas 14 protsenti.
Seejuures on aastatega kasvanud nende arv, kes kasutavad sagedamini maksekaarti kui sularaha, kuid ainult maksekaardi kasutajaid oli kahe aasta eest sama palju kui praegu.
Võrreldes eelmise uuringuga on sularaha kasutamise osakaal jaemaksete tegemisel langenud. Suuremate ostude eest maksab sularahas 11 protsenti inimestest, 70 protsenti aga maksab poes kaardiga. Kaks aastat tagasi oli sularahas maksjaid 14 protsenti ning 2013. aastal 18 protsenti.
Võrreldes eelmise uuringuga langes sularaha igapäevaste kasutajate hulk viie protsendi võrra: 2017. aastal oli neid 16, tänavu aga 11 protsenti. Sagedasemad sularaha kasutajad olid Lõuna-Eestis ja Virumaal ning kõige enam tehti seda Ida-Virumaa linnades.
Kaks vanemat vanuserühma kasutavad sularaha kõige sagedamini, samas mitu korda nädalas kasutab seda ka 45 protsenti 18-45-aastastest noortest. Suurema sissetulekuga inimesed kasutavad sularaha harvem ja väiksema sissetulekuga sagedamini. Sularaha kasutatakse eelkõige kaardimaksevõimaluse puudumisel, väiksemaid makseid tehes ja harjumustest.
Plaanile kaotada ühe- ja kahesendised on vastu noorem vanuserühm, kellest 47 protsenti seda ei toeta. Samal arvamusel on ka 38 protsenti 50-59-aastastest ning 42 protsenti mitte-eestlastest.
Kolm protsenti vastanuist sai palka sularahas
Viipemaksete kasutamine on võrreldes 2017. aastaga suurenenud 20 protsendi võrra: praegu teeb seda 27, toona aga seitse protsenti inimestest. Kõige sagedamini kasutavad seda 25-49-aastased, üle 60-aastastel aga ei olegi tihti sellise võimalusega kaarti. Kõige sagedamini tehakse viipemakseid Tallinnas ning kõige harvem Lääne-Eestis.
Tavalisi maksevõimalusi nagu sularaha või pangakaarti kasutas 89 protsenti vastanutest, nutitelefonis olevat mobiilipanka, mis võimaldaks müügikohas makset teha, vaid seitse protsenti.
Neid, kes on viimase aasta jooksul kasutanud sellist raha ülekandmise teenust, mida ei paku pangad, näiteks Omniva, Transferwise või Pocopay, oli üheksa protsenti, kahe aasta eest kaks protsenti vähem.
Enamikul inimestel laekub palk või pension arvelduskontole (92 protsenti), sularahas saab seda aga vaid kolm protsenti vastanutest. Sularahas saavad keskmisest veidi sagedamini palka Lõuna-Eesti inimesed ning need, kelle sissetulek on väiksem ja haridustase madalam.
Sularaha kättesaadavus ei ole 69 protsendi vastanute hinnangul muutunud. Väga hea on see 11 protsendi arvates, hea 53 protsendi hinnangul ning rahuldavaks pidas seda 33 protsenti.
Ligi kolmandik vastanuist võtab sularahaautomaadist tavaliselt 21-50 eurot, veerandi puhul on selleks summaks 51-100 eurot ja 14 protsendi puhul kuni 20 eurot. Vanemate inimeste väljavõetavad summad on pigem veidi suuremad, kui noortel.
Sularahavaba elukorraldust toetas 16 protsenti vastanutest ning vastu oli 73 protsenti. Sularahavaba ühiskonda pooldavad kõige enam 18-24-aastased mehed, tallinlased ja üle 1000 euro kuus teenivad vastajad.
Uuring viidi läbi tänavu augustis ja septembris ning küsitleti 993 leibkonda. Vastajad olid üle 18-aastased.
Toimetaja: Karin Koppel