Eelarve teisel lugemisel võeti vastu 11 muudatusettepanekut, millega eelarve suurenes pea miljoni euro võrra. Kokku esitati muudatusettepanekuid 81.

Haridusvaldkonna tegevuskulud moodustavad eelarvest 40 protsenti ehk ligi 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetustega. Haridusvaldkonna investeeringute mahuks on kavandatud ligi 49 miljonit eurot, ühtekokku alustatakse järgmisel aastal 13 kooli ja lasteaia renoveerimistöödega, teatas linna pressiteenistus.

Teede ja tänavate valdkonnas on kvartalisiseste teede ja kõnniteede remontideks planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam kui lõppeval aastal. Ühtekokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Muuhulgas jätkatakse kergliiklusteede ja terviseradade rajamist.

Heakorra valdkonnas jätkub parkide ja rohealade korrastamine, selleks on eelarves ligi kolm miljonit eurot. Samuti jätkub linnaosades kogukonnakeskse põllumajanduse arendamine.

Üheks mahukamaks investeeringuprojektiks on Tallinna Linnateatri arendustööd, milleks on kavandatud ühtekokku 5,7 miljonit eurot. Teatrikvartali põhjaliku ümberehitamise tõttu kolib Linnateater Salme kultuurikeskusesse, kus enne tehakse rekonstrueerimistööd, milleks on järgmisel aastal kavandatud ligi 800 000 eurot.

Tallinna loomaaia Tiigrioru rajamiseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot ning Tallinna Botaanikaaia investeeringuteks 5,5 miljoni eurot, mis näeb ette nii palmimaja rekonstrueerimise kui ka ja majandushoone suuremahulised ehitustööd.

Kiusamise ennetus- ja sekkumisprogrammide rakendamiseks koolides on ette nähtud üle 50 000 euro.

Raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse tagamiseks on ette nähtud ligi kaks miljonit eurot, mis kaetakse osaliselt Tallinna Televisiooni vabalevikanalina sulgemise kokkuhoiu arvelt.

Opositsiooni ettepanekuna tõstetakse lasteaiaõpetaja abide kuupalka 50 euro võrra. "Vaatamata sellele, et Tallinn on igal aastal tõstnud lasteaiaõpetajate palku, peaks nende palgakasv olema tõesti kiirem. Antud juhul kattub meie arusaam opositsiooni ettepanekuga ning on hea meel seda ühiselt ellu viia," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Hooldustöötajatel on järgmisel aastal oodata 20-protsendist palgatõus ning kuna riiklikult on lahendamata õendusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, siis rahastab linn oma eelarvest koduõendusteenust nii kroonilistele haigetele kodus kui ka Iru Hooldekodus elavatele klientidele.

Poole võrra suureneb ka raske ja sügava puudega täiskasvanute tugiisikute osutatavat teenuse maht ja teenuse tunnitasu tõuseb senise kuue euro asemel kümnele eurole.

Reformierakond ei toetanud Tallinna eelarvet

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Kristen Michali sõnul hääletas erakond eelarvele vastu, kuna seal ei kajastu mitmed tuleviku seisukohalt olulised prioriteedid, näiteks eestikeelsele õppele üleminek alates lasteaiast, lasteaia kohatasu kaotamine järgmise aasta 1. septembrist, valveperearstiteenuse tagamine õhtuti ja nädalavahetustel ning uute trammiliinide rajamise võimaluste uurimine nii Tallinna sees kui naaberomavalitsustega.

Reformierakond esitas eelarvele enim, 39 parandusettepanekut, tuues olulisemana välja hariduse – ühtse, kohatasuta ja eestikeelse alates lasteaiast.

Ühtlasi tegi Reformierakonna fraktsioon ettepaneku eraldada Tallinna 2020. aasta eelarvest täiendavaid vahendeid, et minna edasi uute transpordiühenduste ja trammiteede rajamisega pealinnas. Reformierakondlaste sõnul on teema, mis mõjutab järgmiseid kümnendeid see, kuidas korda teha linnaliikuvus, sest tänane linnavalitsuse plaan ahistada automanikke nende elu ebamugavaks muutes on läbi kukkunud.

Oma ettepanekute katteallikatena näeb Reformierakond linna propagandaaparaadi sulgemist, poliitiliste ametikohtade arvu kärpimist ning linnale ebavajalike asutuste tegevuse lõpetamist.