Tegevuskuludeks on tuleval aastal planeeritud 648 miljonit eurot, rääkis linnapea Mihhail Kõlvart neljapäevasel pressikonverentsil. Seejuures märkis ta, et suurim osakaal on jätkuvalt haridusel, mille puhul kasvavad summad nii investeeringute kui ka tegevuskulude osas.

Suurim tuluallikas on jätkuvalt üksikisiku tulumaks, mida on eelarves planeeritud 486 miljonit. See on üle kümne protsendi rohkem kui tänavuses eelarves.

Üksikisiku tulumaks moodustab 63 protsenti tuludest, toetused 19 protsenti ning kaupade ja teenuste müük 11 protsenti.

Valdkondade järgi võtab kuludest enim haridus (35,2 protsenti), järgnevad teed ja tänavad (29,4) ning kultuur ja muinususkaitse (13,7).

Linnapea märkis, et omavalitsustel peaks olema laiem võimalus raha teenida, sealhulgas kohalike maksude abil. Seejuures nentis ta, et ei plaani loobuda turismimaksu ideest. Valdkonna toetust ideele tema sõnul praegu küll pole, ent läbirääkimised jätkuvad.

Linnahalli osas märkis Kõlvart, et selgust on vaja saada veel kahes aspektis: esiteks ootab Tallinna linn endiselt Euroopa Komisjonilt tagasisidet linnahalli rekonstrueerimiseks vajaliku riigiabi loa osas. Teiseks aspektiks on aga läbirääkimised riigiga.

Kõlvart ütles, et linnal on valmisoleks alustada järgmisel aastal linnahalli projekteerimisega ja selleks on eelarves ette nähtud miljon eurot.

Linn kaalub kaasavat eelarvet

Kõlvarti sõnul on järgmise aasta linnaeelarve suunatud linlase heaolu parandamiseks, mis tähendab eelarves on palju väiksemaid asju – näiteks kõnniteede ja kvartalisiseste teede remont, lumekoristus- ja tänavapuhastustööd või tänavavalgustus, erivajadustega laste vajadusi arvestavad mänguväljakud, sorteerimisvõimalustega prügikastid linnaruumis jne.

Järgmise eelarve koostamisel tahetakse kaasata ka linnaelanikke. Linnavalitsus töötab uuel aastal välja põhimõtteid, kuidas saaksid linlased 2021. aasta eelarve kujundamisel kaasa rääkida. Plaani järgi võiksid iga linnaosa elanikud leida omale ühe prioriteetse objekti, millesse linn võiks investeerida. Kõlvart nimetas kaasava eelarve elluviimist "järgmiseks arenguetapiks".

Teedest ja tänavatest on kavas korrastada Kunderi tänav, Mustakivi tee läbimurdega alustamine ning ettevalmistused Ülemiste terminali ja Vanasadama vahelise trammitee rajamiseks.

Kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondiks on planeeritud kaheksa miljonit eurot, mis on kolm miljonit eurot enam kui mullu. Kokku panustab linn sellesse valdkonda ligi 70 miljonit eurot. Teiste seas jätkatakse Viljandi maantee kergliiklustee teise etapi ehitusega, Hooldekodu tee kergliiklustee, Filtri teed Kadrioruga ja Ülemiste ühisterminaliga ühendava kergliiklustee ehitustöödega.

Kokku panustatakse kergliiklusteede rajamisse 6,2 miljonit eurot. Lisaks kavandatakse raudteesalused käigutunnelid Endla tänaval, Paldiski maanteel, Pääsküla raudteejaamas ning Kotka ja Tehnika tänava vahel.

Parkide ja rohealade korrastamiseks kavandatakse ligi kolm miljonit eurot. Samuti jätkub linnaosades kogukonnakeskse põllumajanduse arendamine.

Kultuurivaldkonnas on Tallinna linnateatri arendustöödeks on kavandatud 5,7 miljonit eurot. Et linnateater kolib ehitustööde ajaks Salme kultuurikeskusse, viiakse seal läbi ulatuslikud rekonstrueerimistööd, milleks on järgmisel aastal kavandatud ligi 800 000 eurot.

Jätkub ka linnateatri Suur-Sõjamäe tootmiskompleksi rajamine.

Loomaaia tiigrioru rajamiseks on kavandatud 1,5 miljonit eurot ning botaanikaaia investeeringuteks 5,5 miljoni eurot, mis näeb ette nii palmimaja rekonstrueerimise kui ka ja majandushoone suuremahulised ehitustööd.

Kavas on rajada Georg Otsa, Jaan Krossi, Konstantin Pätsi ja Sergei Dovlatovi mälestusmärgid.

Spordiobjektidest on kavas Tallinna spordihalli tervikrenoveerimine, investeeringud Kalevi staadionisse ning Kadrioru staadioni renoveerimine ja juurdeehitus.

Haridushooned saavad 50 miljonit

Haridusvaldkonna tegevuskulud moodustavad 40 protsenti linnaeelarvest ehk ligi 263 miljonit eurot koos riigipoolse toetustega.

Haridusvaldkonna investeeringute mahuks on kavandatud ligi 49 miljonit eurot. Järgmisel aastal valmib Eesti ühe suurema erivajadustega laste kooli, Tondi põhikooli renoveerimine ja Lasnamäe põhikooli renoveerimistööd, ühtlasi alustatakse Tallinna Arte gümnaasiumi rekonstrueerimistöödega ja Mustjõe gümnaasiumi tervikrenoveerimise ettevalmistustöödega. Samuti alustatakse Nõmme gümnaasiumi kõrvale spordihoone rajamist.

Kokku alustatakse järgmisel aastal 13 kooli ja lasteaia renoveerimistöödega.

Järgmisest sügisest plaanib linn kompenseerida eralasteaedades käivate pealinna laste toidukulud.

Sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna tegevuskuludeks on kavandatud ligi 67 miljonit eurot ja investeeringuteks 11 miljonit eurot.

Hooldustöötajate palka tõstetatakse 20 protsenti. Kuna riiklikult on lahendamata õendusteenuse osutamine suurtes hooldekodudes, siis rahastab linn ka koduõendusteenust nii kroonilistele haigetele kodus kui Iru hooldekodus elavatele klientidele.

Raske ja sügava puudega täiskasvanute tugiisikute teenuse mahtu suurendatalse poole võrra ja teenuse tunnitasu tõstetakse senise kuue euro asemel kümnele eurole. Raske ja sügava puudega laste tugiisiku teenuse tagamiseks on eelarvesse kavandanud ligi kaks miljonit eurot, mis osaliselt kaetakse Tallinna Televisiooni sulgemise arvel.

Käesoleval aastal võttis Tallinn vastu kaks lisaeelarvet ning tõenäoliselt jätkub sama praktika ka tuleval aastal.

Septembri lõpus valmis Tallinna järgneva nelja aasta eelarvestrateegia, milles on eesmärgina sätestatud hoida põhitegevuse tulude kasv suurem kui kulude kasv ning seda eesmärki on ka järgmise aasta eelarve koostamisel arvesse võetud.

Samuti on linnal eesmärk hoida vähemalt 30 miljoni eurost likviidsuspuhvrit, järgmiseks aastaks on planeeritud sellest aga ligi kaks korda suurem summa.

Lisaks plaanib linn hoida võlakoormuse madalal tasemel. Kui linn kaasaks välisvahendeid kogu planeeritud mahus ehk 35 miljoni euro ulatuses, jääks netovõlakoormuse määr 23 protsendi tasemele. Seadusega lubatud määr on aga 60 protsenti.