Heremi hinnangul koheldakse reservväelasi praegu asjata nagu lapsi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütles "Esimeses stuudios", et kuigi õppekogunemised näitavad, et Eesti reservväelased teavad ja oskavad väga palju, siis napib neil initsiatiivi ise otsustamiseks. Heremi hinnangul on üks põhjus selles, et neile pole ajateenistuses antud piisavalt võimalust ise otsustada ja vastutustunnet kasvatada.

Kaitseväel on lähiajal ees suured kolimised. Heremi sõnul on selle eesmärk kaitseväe ettevalmistuse tõhusamaks muutmine. Samuti soovib kaitsevägi kasvatada ajateenijate arvu.

Herem nõustus saatejuhi väitega, et üks ajateenistusse tulemist mõjutav tegur võib olla vabadus.

"Kõik, mis me ajateenistuses teeme, peab kodanikku paremini ettevalmistama riigikaitseks. Kõik, mis seda ei tee, siis tekib küsimus, miks me selle peale aega või ressursse raiskame. Ja kui meil juhtub nii, et päevakava järgi teisipäev või kolmapäev on vaba, miks peab see inimene järgmist hommikut ootama kasarmus, kui ta võiks minna välja. Mitte tingimata koju, aga näiteks kinno, sportmängu vaatama iseseisvalt," rääkis Herem.

Heremi hinnangul kasvataks suurem iseseisvus ajateenijate ja reservväelaste vastutustunnet.

"Me näeme praegu õppekogunemistel - ja see on väikene puudus -, et reservväelased pärast aastaid kodus olemist oskavad ja teavad väga palju asju, mida nad peavad tegema, aga initsiatiiv on neil kehv. Nad ei saa sellest aru, et nemad ongi need, kes selle võidu peavad välja võitlema. Ma arvan, et see tuleb sellest, et me karjatame neid nagu väikeseid lapsi. Nendele tulebki anda rohkem õnnestumise, ebaõnnestumise võimalust, ise otsustamist ja kasvatada sellega vastutustunnet," rääkis kindralmajor.

Tema sõnul ei tule muuta ajateenistust siiski mitte mugavamaks, vaid mõistlikumaks.

Herem ei usu tänapäevast nn lumehelbekeste juttu. "Ajateenistus on - ma olen nimetanud seda drastiliseks keskkonnamuutuseks ühele riigi kodanikule. Mina väga seda lumehelbekeste juttu ei usu ja ei räägi ka. Aga 1920. ja 1930. aastatel, kui me vaatame selle aja kaitse- või sõjaministri käskkirju, siis nad räägivad põhimõtteliselt samadest asjadest - õrna hinge ja nõrga kehaga noormeestest, kellesse tuleb teistmoodi suhtuda. Mitte midagi uut ei ole," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: