Hanke võitja peab koostama ka silla ehitusprojekti. Silla projektlahenduse aluseks on Tallinna Sadam poolt 2017. aastal korraldatud ideekonkursi võidutöös "New Balance 100" esitatud lahtikäiva silla kavand. Võidutöö autoriks oli SIA Witteveen + Bos Latvia.

Sild hakkab ühendama A- ja D-terminali ala, ja kuivõrd kanalile rajatakse avatav sild, jääb alles ka laevaliiklus Vanasadama jahisadamas. Sild rajatakse jalakäijatele, et oleks mugavam liigelda kahe reisiterminali ja terminali juurde jäävate alade vahel. Lisaks praktilisusele soovis Tallinna Sadam, et tegu oleks atraktiivse arhitektuuriobjektiga, mis ilmestaks ümberkaudset linnaruumi.

Sild on osa ambitsioonikast Vanasadama arendusplaanist nimega "Masterplan 2030", mida Tallinna Sadam näeb muu hulgas tulusa kinnisvaraarendusena. Koostöös Zaha Hadidi arhitektidega valminud arendusplaani järgi on eesmärgiks ühendada sadam ja linnaline arendus funktsionaalselt toimivaks süsteemiks.

Suur arendusplaan on jagatud eri etappideks ning sild on üks neist. Lisaks sillale ja kinnisvaraarendusele on plaanis rajada promenaad, mis ühendaks Kadrioru Kalamajaga. Oktoobris kuulutas Tallinna Sadam välja kruiisiterminali ja promenaadiala ehitustööde riigihanke.

Kohus andis õiguse linnale

Admiraliteedi basseini silla ideekonkursi võidutöö kuulutati välja juba 2017. aasta juulis ning toona oli kavas sild avada juba 2018. aasta lõpus. Kuivõrd naabruskonnas asuv ettevõte Lootsi Holding vaidlustas 2018. aasta augustis väljastatud ehitusloa kohtus, jäi silla rajamine venima. Kohut käidi ehitusloa väljastanud Tallinna linnaplaneerimisametiga, Tallinna Sadam oli kohtuprotsessi kaasatud kolmanda isikuna.

Admiraliteedi basseini ääres asuvad majas tegutsev Lootsi Holding leidis, et suure silla ehitamine riivab tugevalt nende huve. Halduskohtule esitatud kaebuses põhjendati, et linn pole kaasanud neid ühtegi haldusmenetlusse ning silla ehitamiseks pole algatatud ettevõtte hinnangul vajalikku detailplaneeringut.

"Inimesi seal praktiliselt ei käigi, see on vaikne koht. Nüüd siis inimesed, kes lähevad D-terminali, tuuakse meie akende alla. Kui sild läheb kinni või kui teda avatakse, siis toimuvad seal heli- ja valgusalarmid, mingid väravad lähevad kinni. See ikka päris tõsiselt häirib meid," ütles Lootsi Holdingu juhataja Rein Tõntson mullu novembris ERR-ile.

Tallinna halduskohus jättis Lootsi Holdingu kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Vanasadama silla ehitamine ei riku kaebaja õigusi müra, insolatsiooni ega muu osas.

Tallinna õigusdirektor Priit Lello ütles ERR-ile, et lisaks nõustus kohus linnaga, et detailplaneeringu läbiviimine ei olnud vajalik ja silla võis ehitada ka projekteerimistingimuste alusel.

Kuivõrd Lootsi Holding kohtuotsust edasi kaevanud, jõustus see tänavu 9. aprillil. "Seega ei ole linna perspektiivist õiguslikke takistusi silla ehitamiseks," märkis Lello.

Kompromissile on jõutud ka Tallinna Sadama ja silla naabrusse jäävate ettevõtete vahel. Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal ütles ERR-ile, et Vanasadama silla uut lahendust on naabritele tutvustatud ja nende esitatud seisukohaga on arvestatud.

Praeguste plaanide järgi läheb silla valmimiseni vee kaks aastat. "Soovime jõuda eesmärgini 2021. aasta teisel poolaastal. (Vanasadama silla) Ideevõistlus pakkus lahendusvariandid ning üks variant on projekti koostamisel aluseks. Seega projekt koostatakse kooskõlas ideevõistluse võidutööga," lausus Metsal.

Silla projekteerimist ja ehitust kaasfinantseerib ka Euroopa Liit.

Plaanide järgi peaks 2021. aastal valmima ka uus kruiisiterminal ja promenaad.

Metsali sõnul on Vanasadama sild Masterplan 2030+ üks osa, kuid Masterplan 2030+ kui arenguvisioon ei valmi kogu alale korraga, vaid osade kaupa.