Tallinna arengustrateegias 2035 on kesklinn täis pikitud kõikvõimalikke arenduspiirkondi-tõmbekeskusi, mis on omavahel ühendatud kergteede, promenaadide või ühistranspordiga. Isegi kui peatänava projekt jäi toppama ning läheb ümbertegemisele, siis ei tähenda see, et eraautoga oleks tulevikus kesklinnas mugav liigelda. Eelis läheb iga aastaga aina rohkem kergliiklejatele ja ühistranspordile.

Tallinna kesklinna Eesti olulisimaks tõmbekeskuseks ja visiitkaardiks nimetava Haukanõmme sõnul on siht see, et autoga kesklinna tulekuks jääks põhjuseid järjest vähemaks.

"Pikemas visioonis me näeme, et kesklinn on kujundatud jalakäijatest lähtuvalt, mitte autodest. Meil peab selleks olema välja kujunenud mitmeid kiireid ja mugavaid ühistranspordiühendusi ning vähem autode müra. Selleks näeme, et autoliiklus suunatakse valdavalt kesklinnast mööda," lausus Haukanõmm ERR-ile.

Selleks peab järgmise 15 aasta jooksul planeerima ja ehitama korraliku tänavavõrgu, langetama kesklinnas lubatud piirkiirust ning veenma inimesi, et kesklinnas on kõige otstarbekam liikuda jalgsi või rattaga, ütles linnaosavanem.

Edasi liigutakse ka liikluses bussidele eelisõiguse andmisega ning uute trammiliinidega, välja on käidud idee panna linnasiseselt käima niinimetatud pendelrongid. Ühistransport peab muutuma oluliselt järgmise 15 aastaga, märkis Haukanõmm.

"Linna südamesse peab pääsema tänasest paremini ühistranspordiga ning mööda kõnni- ja rattateid, mis peaks andma põhjuse linnasüdamesse mitte tulla autoga. Selleks peab mõtlema, kuidas tõsta tänavaruumi kvaliteeti, et suudaksime 10–15 aasta pärast konkureerida Helsingi, Riia ja ka Stockholmi linnaruumi kvaliteediga," rääkis Haukanõmm.

Vähem autosid ja rohkem kergliiklejaid tähendab rohkem kergteid. Eesmärk on, et jalgrattad ja tõuksid saaksid kesklinnas kõige kiiremaks liikumisvahendiks ja neil on ka oma liikumisruum, ütles Haukanõmm.

Konkreetsed plaanid ja veel mitte nii konkreetsed ideed on juba nimetatud peatänava esimene etapp; sellele järgnev teine etapp, mis jõuab välja mereni; Majaka promenaad, mis ühendab Majaka Gonsiori tänava kaudu Ülemistel asuva Lennujaama väljaku Tammsaare pargiga; rannapromenaad Russalkast Noblessnerini, sealhulgas jalakäijate sild üle Kalaranna akvatooriumi, ning Suve tänava jalakäijate sild Euroopa kooli juures, mis ühendab Telliskivi ja Tehnika tänava.

Samuti on plaanis ühendada kesklinn Lasnamäega, selleks rajatakse ratturitele ja jalakäijatele sild Majaka ja Gonsiori tänava ühendamiseks. Sadama, Rotermanni kvartali, Viru keskuse, Kaubamaja ja Maakri kvartali ühendamiseks on plaanis rajada sisetänav läbi Viru keskuse Kaubamaja tänavalt Narva maanteele ja ülekäigurada Rotermanni kvartalisse.

Inimesed maa peale, autod maa alla

Haukanõmme sõnul on esimene "punnkoht", mis tuleb ära lahendada, Viru ringristmik, kuhu jookseb kokku neli suurt tänavat – kuidas suunata autod Viru ringist eemale ning anda rohkem ruumi ühistranspordile, jalgratturitele ja jalakäijatele.

"Kõik tänavad, mis Viru ringilt välja liiguvad, olgu see siis Kadrioru poole liikuv Narva maantee – ka seal annaks väga palju ära teha, et muuta see linna loomulikuks osaks, kus on hea olla ka jalakäijatel. Praegune väga pika aja jooksul välja kujunenud tänavate võrgustik on autokeskne ja seda tuleb muuta," lausus Haukanõmm.

Kergliiklejate eelistamine tähendab ka kesklinnas autode maa alla viimist – näiteks, et ei kerkiks linnapilti rohkem kolakaid parkimismaju. "Kui vahepeal jäi tunne, et inimesi suunati liikuma pigem tunnelitesse ja maa alla, siis see periood on kindlasti läbi. Pigem peaksid kesklinnas maa alla liikuma autod, sealhulgas väga selgelt ka parkimine. Me sooviksime, et parklad tuleksid maa alla, sest päris ilma parklateta me ka ei saa," lausus Haukanõmm, kelle sõnul on üks konkreetne idee maa-aluste parklate rajamine vanalinna perimeetrile.

Vanalinna elanikke juurde

Üks eesmärke arengukavas on vanalinna elanike arvu kasvatamine. See ei tähenda vaid arvulist kasvu, vaid vanalinna uue elu toomist, et see piirkond ei jääks vaid turistidele ning ära kaoks kohalikke eemale peletav muuseumlik maine.

"Soovime, et vanalinn oleks elav linna osa, elav paik, kus on olemas püsielanikud, koolid, teatrid, väga aktiivne äriajamine. Mõte on see, et luua tingimused, et inimesed ei läheks vanalinnast elamast ära," ütles Haukanõmm.

Linnaosavanema sõnul peaks vanalinnast läbiliikumine muutuma loomulikuks ja selleks on loodud või luuakse järgnevatel aastatel vanalinna ja lähipiirkonda uusi kohti: Jaama platsi Balti jaamas, Viru väljaku uus lahendus, lisaks tuleb likvideerida Mere puiestee "liikluspusa".

"Mõte on see, et luua tingimused, et inimesed ei läheks vanalinnast elamast ära. Lisaks on vanalinna ümbruses 20 väga eripalgelist asumit: kasvõi Kassisaba, Torupilli, Kadriorg. Eesmärk on, et inimesed leiaksid elukoha kesklinnas, mis on mugav. Et näiteks liikumine Kadriorust Kitsekülla oleks mugav ja turvaline jalgratta ja bussiga. Et oleks rohkesti rohealasid, atraktiivseid kohvikuid, varjualuseid, parke, et luua tunnet, et me tahame tulla kesklinna," rääkis Haukanõmm.

Osa sellest plaanist on avaliku ruumi liikumine mere äärde. Haukanõmme sõnul on eesmärk, et sadamaalale laieneks tihe kesklinlik linnaruum.

"Olgu see siis peatänava projekti edasiarendus või siis Ahtri tänava rekonstrueerimise projekt. Praegu on koostamisel sadamaala detailplaneeringud, kindlasti soovime, et valmiks atraktiivne reisiterminal koos urbanistliku pargiga ja et sadama D-terminali esise ala maastikulahendus rakendatakse ellu. Et sadam, bastioni vöönd, Kadrioru park – et see oleks ühtemoodi ühendatud," rääkis Haukanõmm.

Seda, kas nende suurte mereäärsete plaanidega on ühendatud ka siiani oma saatust ootav linnahall ja uus Rahvusooperi maja, Haukanõmme sõnul praegu veel öelda ei saa.

"Linnahalli piirkonnast võiks ja peakski kujunema aktiivse kasutusega linnaelanikele suunatud koht. Meil on kahju, et arendused on jäänud seisma ja linnahall on kasutuseta seisnud ja lagunenud," ütles Haukanõmm.

Valik Kesklinna tõmbekeskusi ja ühendusi Tallinn 2035 arengustrateegias:

Sadama arendusala

• Sadama piirkond areneb aktiivseks südalinna asumiks koos laienevate reisisadamate, kontserdi- ja konverentsikeskuseks uueneva linnahalli ning äri- ja elukvartalitega. Ala seotakse merega uue trammiliini ja jalg- ja rattateedega. Rannapromenaad, haljastatud linnaväljakud.

Vanalinn

• Vanalinnas on eesmärk elanikkonna kasvatamine ja eri kasutusvõimaluste soodustamine.

Viru-Rävala-Estonia äri- ja elukvartal

• Südalinna muutuv nägu – uus Kaubamaja, Viru keskuse ümberehitus, Rävala kvartali arendamine elu- ja ärikvartaliks, Teatri väljaku uuenemine, akadeemilise raamatukogu laienemine. Kogu ala avalik ruum muutub jalakäija- ja jalgrattasõbralikumaks ja ühistranspordikesksemaks.

Maakri elu- ja ärikvartal

• Moodne kõrghoonete piirkond ehk kesklinna city, kus arhitektuur ja ajaloolised hooned moodustavad omavahel harmoonilise terviku. Hoonetevahelise väliruumi muudavad hubasemaks tänavatele avanevad ärid ja kohvikud, tekib väljakuid ja parke ajaveetmiseks ning loogilised liikumisteekonnad ümbritsevatelt aladelt.

Uus turuhoone kvartal

• Keldrimäe asumiga hästi seotud uus kvaliteetse avaliku ruumiga kogukondlik keskus – turuhoone saab uue kaasaegse näo, mis sobitub kohaliku miljööga. Uue turuhalli ümber tekib äri- ja eluhooneid ning ala keskele inimestele mõeldud avalik väliala koos erinevate tegevusvõimalustega.

Tallinna peatänav

• Peatänav laiendab kaasaegset inimkeskset linnaruumi külgnevatesse kvartalitesse ning ühendab mereääre südalinna linnaruumiga.

Sadama tramm

• Ühendab Balti jaama, sadama piirkonna, südalinna (sh Viru bussiterminal), bussijaama, Rail Balticu terminali, Ülemiste linnaku ja lennujaama ehk kõik Tallinna rahvusvahelised väravad.

Majaka promenaad

• Linnapromenaad, mis ühendab Majaka ja Gonsiori tänava kaudu Lennujaama väljaku Tammsaare pargiga kesklinnas, luues põneva ja mugava teekonna jalakäijatele ning kiire ühenduse jalgratturitele.