Soome kaitseministeerium saab õiguse takistada välismaalaste maaostu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Eino Kossila/Yle

Soome kaitseministeerium saab uue aasta algusest takistada välismaalaste maatehinguid, keelata võidakse maja ost lennuväebaasi või laevatee lähedal, vahendas uudisteagentuur STT.

Näiteks võidakse venelastel uuest aastast takistada kinnisvara soetamist Soomes. Siis jõustuvad uue seadused, kus kaitseministeerium võib sekkuda välismaalaste maatehingutesse, kui need ohustavad riiklikku julgeolekut.

Karmim liin puudutab vaid inimesi ja ettevõtteid väljastpoolt Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (EEA). Sisuliselt peavad nad hankima kinnisvara ostmiseks loa kaitseministeeriumilt.

Välismaalaste maatehingud pälvisid erilist tähelepanu mullu sügisel, kui politsei korraldas haarangu Vene miljardärile kuuluvatel maadel Turu saarestikus. Ettevõtte Airiston Helmi suuromanikku Pavel Melnikovi kahtlustatakse ametlikult majanduskuritegudes.

Seadusmuudatuste kavandamist alustati siiski kaua enne Airiston Helmi juhtumit - kaitseministeerium rääkis asjast ülemöödunud aasta kevadel. Uuendust põhjendatakse muutunud julgeolekuolukorraga. Eraldi mainitakse eelnõus Läänemere muutunud julgeolekuolukorda.

"Hankides kinnisvara strateegilistest paikades, võidakse püüda Soomes tugipunkti luua, halvendada ametiisikute tegutsemisvõimalusi, edendada kinnisvara kasutamist seadusvastaseks luuretegevuseks või toetada muul moel võõrriigi eesmärke," põhjendatakse eelnõus.

Sammu taustal on ka kavatsus takistada muu hulgas hübriidmõjutamist.

Airiston Helmi juhtumis ei ole avalikkuse ette jõudnud andmeid hübriidmõjutamisest, kuid ettevõte on olnud kaitseministeeriumil pinnuks silmas.

Hübriidmõjutamise all mõeldakse sihipärast tegevust, kus riiklik või muu toimija kasutab samaaegselt erinevaid võtteid, et mõjutada sihtmärgiks oleva riigi nõrkusi ja saavutada oma eesmärke. Venemaa on selles vallas olnud aktiivne.

Just venelaste maatehingud strateegiliste objektide lähedal on pälvinud viimastel aastatel tähelepanu, kuigi eelnõus nendest ei räägita.

"Seaduses ei ole riike eraldi mainitud, vaid kõiki taotlusi hinnatakse võrdsetel alustel," lausus Sami Heikkilä kaitseministeeriumist.

Kaitseministeeriumil on loa andmisel suur sõnaõigus, sest selgeid reegleid ei ole. Seaduses mainitakse üksnes, et luba võidakse anda, kui taotlus ei raskenda riigikaitse organiseerimist, territoriaalse puutumatuse valvet ja kaitset ning piirikaitse, piirijulgeoleku ja varustuskindluse tagamist.

Sisuliselt on määrav kinnisvara asukoht. Lisaks kaitseministeeriumi objektidele on muu hulgas tähtsad ka sadamad, suured energiatootmisettevõtted ja toidulaod.

Asukoht üksi ei takista välismaalaste tehinguid, vaid oma osa on ka selles, milleks kinnisvara kavatsetakse kasutada, ning selle soetaja isik.

Muudatused puudutavad vaid väikest osa Soome maatehingutest, aastas on vaid 500 juhul ostja väljastpoolt Euroopa Liitu või EEA riiki. Enim Euroopa Liidu ja EEA väliseid tehinguid teevad just venelased. Nende arvele jäi ülemöödunud aastal Soomes 170 maaostu. Neile järgnesid 40 tehinguga hiinlased.

Luba on vaja kõigi maatehingute jaoks Soomes, välja arvatud Ahvenamaal.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: