Vaid poolteist nädalat tagasi ärkas Soome üldsus päeva, millal põnevuskirjanik Ilkka Remesi raamatu süžee tundus korraga reaalsuseks saavat: sajad keskkriminaalpolitsei, politsei, kaitseväe ja piirivalve esindajad korraldasid samaaegse haarangu Vene taustaga firmale kuuluvatel kinnistutel Turu saarestikus.

Ametlikult ei ole firma nime tänaseni avaldatud, aga Soome ajakirjanduse usaldusväärsetel andmetel on tegemist ettevõttega Airiston Helmi, mis on juba kümmekond aastat Edela-Soome merealadel kinnisvara kokku ostnud.

Läbiotsimiste käigus leiti kokku kolm miljonit eurot sularaha ning peeti kinni kaks meest, 36-aastane Venemaa ja 51-aastane Eesti kodanik. Kolleegid rahvusringhäälingu saatest "Pealtnägija" uurisid välja, et vahi alla võetud Eesti passi omanik on Paides elanud ukrainlane Boriss Iljitšov. Soome kohus peaks 2. oktoobril otsustama, kas tema vahi all hoidmist jätkata.

Uurimist läbi viiv Soome keskkriminaalpolitsei keeldub endiselt kinnitamast nii uuritava ettevõtte kui ka selle töötajatena vahistatute nime. Küll aga kinnitab politsei, et uurimine on algatatud raskete majanduskuritegude paragrahvide alusel: rahapesu, maksupettused ja tööandjamaksude maksmata jätmine.

15 erinevat kinnistut omanud ja 95 erinevat ehitusluba saanud ettevõtte hoonetest on konfiskeeritud lisaks sularahale ka 100-200 terabaidi jagu salvestatud andmeid, mis vastab 50 000 - 100 000 kahe gigabaidi suuruse mälupulga salvestusmahule. Lisaks keskkriminaalpolitseile töötleb neid andmeid ka kaitsepolitsei – pakkudes nii analüüsi- ja tehnilist võimekust kui ka "hinnates materjali seoseid kaitsepolitsei tegevusvaldkonnaga".

"Vene ohust ei julgeta otse rääkida"

Loomulikult on strateegiliste mereteede ja Soome kaitseväe eriobjektide lähistel kinnistuid ostnud, nendele helikopterite maandumisplatse ja laevade sildumisplatvorme rajanud ning maksuparadiisidest pärit rahaga oste rahastanud firma tegevus tekitanud hulgaliselt küsimusi hübriidohtude kohta.

Ning siinkohal ei tasugi lasta end Soome politsei kargel retoorikal segadusse ajada. Soome traditsiooni kohaselt keeldub politsei avalikkuse ees mis tahes spekulatsioonidest, kuid see ei tähenda, et ohtudele poleks tähelepanu pööratud.

"Meil Soomes on kahjuks selline tava, et ametivõimud ja juhtivad poliitikud ei julge Vene ohust otsekoheselt rääkida. Airiston Helmi puhul ilmneb see nii, et avalikkusele esitatud informatsioon ei vasta tõele," kommenteeris Aamulehti ajakirjanik Laur Nurmi.

Lauri Nurmi äsja avaldatud artiklis kõnelnud usaldusväärsete allikate kohaselt on Soome valitsus ja president Sauli Niinistö nimelt kulisside taga tundnud Turu saarestiku kummaliste kinnistutehingute pärast muret juba eelmise valitsuse ametisoleku ajal ehk vähemalt aastast 2011. Ning mitte võimaliku rahapesu või maksupettuste tõttu, vaid just julgeoleku seisukohalt.

Lisaks takistas Soome riik kolm aastat tagasi Vene taustaga firmat ostmast 80 hektarit maad Taipalsaaris, kaitseväe polügooni vahetus läheduses. Soome kaitsepolitsei kaks aastat tagasi parlamendi halduskomisjonile üle antud raportis öeldakse aga otse, et Venemaa võib kasutada Soomest hangitud kinnistuid nn roheliste mehikeste ehk tunnusteta sõjaväelaste majutamiseks kriisiolukorras.

Kuna aga ilma seadusliku aluseta pole demokraatlikus riikides läbiotsimist võimalik korraldada, ongi Soome võimudel vaja läinud konkreetset seadusrikkumist, millele viidates on võimalik eraomandi puutumatust rikkuda ning Airiston Helmi salapärastele kinnistutele sisse marssida.

Nii et kas siis tõesti on kogu majanduskuritegude uurimine ainult suitsukate, mille varjus kõrvaldatakse Soomest julgeolekuoht ning saadetakse Kremlisse ka sõnum, et "meie mõõt on täis"?

"Nii ma seda ise tõlgendan ning seda kinnitavad ka minu salajased, kuid väga usaldusväärsed allikad. Kusjuures olukord on selles mõttes tavatu, et tegelikult on ju just Venemaal nii, et kui võimud pole rahul mõne isiku tegevusega, on sobivalt ilmnenud mingid arusaamatused maksudega. Nüüd paistab, et meil Soomes kasutatakse sama võtet," nentis ajakirjanik Nurmi.