Meediakriitik: ajakirjandus on mänginud end klikkide armastusega kahvlisse
Ajakirjandus võimendab klikkide nimel konflikte selle asemel, et neid alla suruda, leiab meediakriitik Tiit Hennoste.
Trükipressi positsiooni võisid ajalooliselt kõigutada küll telegraaf, raadio ja televisioon, kuid tõeline revolutsioon, mis informatsiooni trükimasina küljest vabastas, toimus hilistel 1990. aastatel kui massidesse jõudis internet, vahendas "Aktuaalne kaamera" aastat kokku võtvas uudistesaates.
Kirjanik ja pikaaegne meediajuht Mart Kadastik leiab, et digiajastu algus ei olnud sugugi halb, kuid kõik muutus, kui sündis otsiaalmeedia.
"Sotsiaalmeedia algoritm ja ärimudel töötab kurjuse kasuks. See on bioloogia ja matemaatika kokkusobitamine. Inimene võtab vastu negatiivset emotsiooni palju tundlikumalt. See püsib kauem inimese teadvuses, mõju on kordades suurem kui positiivsel. Äriloogika on lihtne - tähelepanu tõmmata. Negatiivne tõmbab tähelepanu. Tähelepanu tõmbamine toob kasutajaid, hoiab sõltuvuses ja koos sellega toob raha. Facebook ja Twitter on selles mõttes väga palju halba maailmale teinud," rääkis Kadastik.
Kui sotsiaalmeedia algoritmid seavad esikohale tumedad emotsioonid, hirmu ja vastanduse, siis kuidas on ühiskondliku turbulentsiga toime tulnud ajakirjandus?
"Ajakirjandus on ennast pannud mingil moel kahvlisse. Klikkide armastuse kaudu. Kui Mart Helme võtab järjekordselt sõna, ütleb alaväärsus- või üleväärsuskompleksist tingitud totrusi, siis ajakirjandus ei saa jätta seda kajastamata. Ta lihtsalt ei saa jätta kajastamata. Küsimus on selles, kuidas seda kajastada. Helme toob konflikti turule, ajakirjandus selle asemel, et seda veidi alla suruda, võimendab üles. Siis kerib see konflikt järgmise vaikimise ja järgmise konfliktini välja. Aga konflikt on ainult üks uudisväärtuse variantidest ja see on tõusnud nii etteotsa. Meil ongi kaks kaevikut, kus loobitakse kärvanud rotte vastastikku üle tühermaa, aga keskmine osa jääb puudu. See tähendab minu jaoks seletamist, lahtirääkimist, analüüsimist," kommenteeris meediakriitik Tiit Hennoste.
Kadastiku hinnangul ajakirjandus leidis ennast pärast paljusid aastaid 2019. aastal uuesti.
"Me ei saa rääkida mingil juhul ei õukonnameediast ega vihameediast. Ajakirjandus on asunud otsima tasakaalu ja tõde ühiskonnas. Isegi siis, kui see tuleb väga valusalt kätte. Ja tõe otsimise käigus ei saa mööda minna sellest, mis ühiskonna emotsioone mõjutavad. Need halvad väljendid, sõim, kuidagi tuleb see läbi ajakirjanduse lasta, kas või teavitada ühiskonda sellest ohust, mis meie ümber on. Kui me teeme näo, et seda pole olemas, siis kaotame tegelikult palju rohkem," rääkis Kadastik.
Ajakirjandusele heidetakse Eestis aeg-ajalt ette, et ei olda piisavalt neutraalsed.
"Ma ei kujuta ette, olemata ise ajakirjanik, kas see on töö, mida on päriselt võimalik teha ilma oma südametunnistust kuulmata. Ilma, et sa midagi endast sellesse ei kaasa ja siis teed masinlikku kirjutajatööd. See pole ka päriselt ajakirjandus," ütles mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo.
"Ma leian, et toimetusel on piisavalt tuge ja selgroogu, et kaitsta enda ajakirjaniku identiteeti. Mitte kunagi ei saa ajakirjanikult neutraalsust. See on vale loosung. Ajakirjandus ei ole mitte kuskil ja mitte kunagi neutraalne. Neutraalne saab olla tänavapost, aga ükski inimene ei saa olla neutraalne. On mingid väärtused, mida ka kõige objektiivsem ajakirjanik asub kaitsma. Ajakirjanduse teeb ajakirjanduseks see, kui eesmärk on objektiivne, aga lahendusviisid on subjektiivsed. Ajakirjaniku isikupära ja tema enda isiksus on alati väga oluline. Kui see mängust välja lülitada, siis ajakirjandus muutub vaeseks ja mõttetuks," leiab Kadastik.
Selleks, et Eesti ühiskond oleks 2020. aastal ühtsem, tuleks Hennoste hinnangul rohkem valida, mida lugeda.
"Tuleks lugeda vähem. Mida vähem inimesed loevad, seda vähem saavad nad saastatuks sodi kaudu. Tuleb hoolega valida, mida lugeda. Siis langeb ka tootmine sellele," ütles ta.
Tallinna tehnikaülikooli professori Tanel Tammeti sõnul on ühiskond muutustes ning inimesi paneb muretsema see, et nad ei taju veel, millisesse suunda ühiskond läheb.
"Ma arvan, et me tegelikult olemegi praegu keset revolutsioonilist olukorda, kus mäsu on parasjagu lahti läinud, aga me ei ole veel näinud, millega ta lõpeb. Ja kunagi ta kindlasti stabiliseerub, aga stabiliseerub natuke teistsuguses ühiskonnakorras. Ja see ongi see, mis inimesi närvi ajab - sa näed, et asjad muutuvad, aga sa ei taju, kuhu me läheme," rääkis Tammet.
Toimetaja: Merili Nael