Kõige suurema liikmeskonnaga erakond on endiselt Keskerakond, kuhu 31. detsembri seisuga kuulus 14 695 inimest. Seda on 239 liikme võrra vähem kui aasta eest, kuid 23 liikme võrra enam kui 2016. aasta viimasel päeval. Ehk Keskerakonna liikmete arv on püsinud üsna stabiilsena.

Liikmete arvult teisel kohal on Reformierakond 11 785 liikmega. Seda on 368 liiget vähem kui aasta eest ja 661 liiget vähem kui kolme aasta eest.

Kolmandal kohal liikmete arvult on EKRE. EKRE-sse kuulus 2019. aasta viimase päeva seisuga 8849 liiget, mida on 56 liikme võrra enam kui aasta varem. Kolme aasta võrdluses on EKRE kõige rohkem liikmeid juurde saanud - kokku 749 liiget. Samas toimus EKRE liikmete arvu suurem kasv ajal, kui nad olid veel opositsioonipartei.

Isamaasse kuulus aasta viimase päeva seisuga 8073 inimest. Seda on 430 liiget vähem kui eelmise aasta lõpus ja 1142 inimest vähem kui kolme aasta eest. Isamaa on nii aastases kui ka kolme aasta tagusega võrreldes enim liikmeid kaotanud erakond Eestis.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeskonda kuulus 5470 inimest, mida on 210 liiget vähem kui aasta tagasi. Kolme aasta tagusega võrreldes on sotsid kaotanud 544 liiget.

Suuruselt kuues partei on Rohelised 952 liikmega. Seda on 15 liiget vähem kui aasta eest ja 113 liiget vähem kui kolme aasta eest.

2018. aastal loodud erakonda Eesti 200 kuulus aasta lõpu seisuga 603 liiget, mida on 21 inimese võrra enam kui aasta eest.

Kõige lähemale erakonna liikmete nõutud miinimumpiirile ehk 500 liikmele on langenud Elurikkuse Erakond ja Vabaerakond. Elurikkuse Erakonda kuulus 531 liiget, mida on seitsme võrra vähem kui aasta eest.

Vabaerakonna liikmeskond langes aasta lõpuks 523 liikmele, mida on aastases võrdluses 55 liikme võrra vähem. Kolme aasta tagusega võrreldes on Vabaerakonnas 162 liiget vähem.

Kui erakonna liikmete arv langeb alla 500, saab algatada selle sundlikvideerimise.