Toetust kaotav Vabaerakond vaeb tulevikuplaane
Riigikogust välja jäänud kahaneva liikmeskonnaga ja toetust kaotav Vabaerakond arutab laupäeval Järvamaal Mäos edasisi tegevusplaane, mille hulka kuulub ka kaalumine mõne teise erakonnaga liitumiseks.
"Vaadates tänast poliitlist olukorda, on Vabaerakonda Eestile vaja rohkem kui kunagi varem. Suur vastandumine, asjatundmatute ministrite välispoliitilised apsakad ja poliitilise süsteemi suletus, vajab meie sekkumist," ütles Vabaerakonna esinduskogu eestseisuse esimees Märt Läänemets pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et sellega seoses arutab erakonna esinduskogu uut programmilist dokumenti nimega "Vabaduse manifest" ja võtab vastu poliitilise avalduse.
Vabaerakonna juhatuse liige Vahur Kollom ütles ERR-ile võimalike ühinemisplaanide kohta mõne teise erakonnaga, et Vabaerakond on avatud koostööks.
"Välistada ei saa ühtegi asja, sealhulgas ka ühinemist, kuid mingisugust otsust selle kohta ei ole," lisas ta. "Ka üksinda edasi punnida on võimalik."
Kui peaks ühinemiskõnelusteks minema, siis Kollomi sõnul liituks Vabaerakond vastastikkuse huvi korral mõne teise väiksema erakonnaga, mitte suurparteiga. Millise väikeparteiga võiksid kõnelused alata ei soovinud Kollom spekuleerida.
Vabaerakonna majandusaasta tulem jäi kahel viimasel aastal miinusesse, kuid on erakonnal tänu varasematel aastatel riigitoetustest kõrvalepandud summadele kassas veel raha. Vabaerakonna esimees Heiki Lill ütles esmaspäeval ERR-le, et erakond on plussis. "Ütleme, et vana rasv on all. Aga loodame ikkagi inimeste liikmemaksude ja annetuste peale."
2019. aasta alguses oli Vabaerakonnal liikmeid 578, 2017. aasta alguses aga 685. seisuga on parlamendist välja jäänud Vabaerakonna liikmete arv langenud 526-ni. 17. jaanuari seisuga on Vabaerakonnas 521 liiget. Kui erakonna liikmete arv langeb alla 500, võib registriosakond algatada erakonna sundlikvideerimise.
Vabaerakonna toetus on ühe protsendi piiril.
Toimetaja: Indrek Kuus