Aigar Kalk on üks 6000 Lõuna-Eesti inimesest, kes tegi Eesti Andmesidevõrgu üleskutse peale avalduse ja maksis 153 eurot, et saada oma Läti piiri ääres asuvasse koju kiire internet.

"See annab siia võimaluse teha kodus tööd, see annab võimaluse valvata oma majapidamist, see annab võimaluse ka nutikodu lahendusteks," selgitas Kalk oma kiire interneti soovi.

Eesti Andmesidevõrk lubas paari aasta eest, et nad viivad kiire interneti 90 protsendi Lõuna-Eesti elanikeni. Inimesi kutsuti üles sõlmima liitumisleping. Novembri lõpus said aga liituda soovijad kirja.

"Et ei, kuna riik ei rahasta rohkem, siis te olete täiesti sellest projektist väljas, aga me tegeleme sellega edasi ja võimalik, et kahe aasta jooksul on teil ikkagi võimalik see ühendus saada," tutvustas kirja sisu samuti kiiret internetti soovinud Ave Tamra.

"Kuna viimased kolm aastat on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud omavoliliselt otsustanud baasvõrgu rahastuse üle, siis ei ole Eesti Andmesidevõrk saanud piisavalt rahastust ja seetõttu ei ole meil võimalik viia kiiret internetti nii paljude soovijateni kui seda algselt planeerimise," rääkis MTÜ Eesti Andmesidevõrk esindaja Hanna Kaplan.

Ta lisas, et praegu on MTÜ-ga liitumislepingu sõlminud ca 6000 inimest, kellest pooltele on MTÜ saatnud ka teavituse, et saab neile valguskaabli ühenduse välja ehitada.

Mäletatavasti lubas valitus kohalikele omavalitsustele 20 miljonit viimase miili väljaehitamiseks, ent otsustas siis, et juurdepääsuvõrgu ehituseks kuulutatakse välja riigihange, kus saavad osaleda suurfirmad nagu Elektrilevi ja Telia. Vaatamata sellele sõnumile ei loobunud Andmesidevõrk oma plaanidest ning jätkas liitumisavalduste kogumist ja baasvõrgu ehitamist.

"Eesti Andmesidevõrgul on oma plaanid, mis on suuremad kui need, mis on riigil võimalik ellu viia ja võttes arvesse regionaalset tasakaalu ja õiglast jaotust maakondade vahel, ei ole me saanud ressursside ammendumise tõttu täiendavaid soove rahuldada," kommenteeris olukorda MKM-i sideosakonna nõunik Raido Iling.

Ühtlasi jääb tarbijatele arusaamatuks, miks ei kasuta Andmesidevõrk viimase miili ehitamiseks Eesti Lairiba Arenduse rajatud baasvõrku, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile teenusepakkujatele. Andmesidevõrk ütleb aga, et olemasoleva baasvõrgu lähedus ei ole ainuke kriteerium viimse miili ehitamiseks, oluline on ka näiteks asustustihedus.

"Ma küsin, mitu majapidamist peaks siis liituma teiega, et seda ühendust saada, aga sellist vastust ka ei ole. Ehk neid kriteeriume, mille põhjal võiks inimene selle otsuse langetada, kas ma tahan Andmesidevõrguga liituda või ei, neid nad nagu ei avalikusta," oli Ave Tamra nõutu.

Andmesidevõrk on lubanud kõigile, kes lähiajal ei saa läbi nende projekti kiiret interneti, raha tagasi maksta.