Riigilt 20 miljonit eurot tuge saanud Elektrilevi lubab viia kiire interneti 40 000 tarbijani. Lisaks sellele teevad side-ettevõtjad ka ise suuri investeeringuid, kuid iga inimeseni siiski ei jõuta. Kümned tuhanded majapidamised ja ettevõtted jäävad ikkagi nii-öelda valgesse alasse, kuhu ilma avaliku rahata keegi kaablit ei vea.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hakkas läinud aasta lõpus uurima, missugune võiks olla uus riiklik arendusprojekt. Ministeeriumi sideosakonna nõuniku Raigo Illingu sõnul tuleb esmalt selgeks teha, kus üldse kiiret internetti vajatakse.

"Tagasiside, mis seni on sideettevõtjatelt ja omalitsustelt tulnud, on selline, et tuleks veel täpsemalt välja selgitada, et kus on püsielanikega majapidamised, mitte suvilad, ja kus on rohkem ettevõtteid. Neid andmestikke, mida kombineerida, on päris palju," selgitas Illing.

Projekti, mida teeb praegu Elektrilevi, valmistati ette üsna lihtsalt. Sisuliselt sai tööle asuda see, kes lubas 20 miljoni euro eest rohkem aadresse ära katta. Elektrilevi valikust välja jäänud kohtadesse on kiire interneti viimine üldiselt kallim. Sestap vajaks uus projekt paremat sihitamist.

"Teha võib-olla ka väiksemad piirkonnad, kus teha väiksemaid konkursse. Isegi omavalitsuste või maakondade sees, et mitte ajada seda projekti väga suureks. Ja kaasata ka rohkem sooviavalduste poolt juba varasemas faasis või elanike enda aktiivsemat kaasarääkimist, et selekteerida välja piirkonnad, kuhu tasub esmajärjekorras minna ja kuhu hiljem," rääkis Illing.

Samas tõdes ta, et igal pool on keegi, kes kiiret internetti soovib ja valikut teha pole kerge. Paralleelselt otsusega, kas teha veel üks üleriigiline projekt või palju väiksemaid, tuleb mõelda, kus selle kõige jaoks raha saada. Senised hinnangud selle kohta, kui kallis oleks kogu Eesti kiire internetiga katmine, erinevad üksteisest kümnetes miljonites eurodes. Oluline on aga see, et loodetavasti õnnestub appi võtta euroraha. Nimelt seni toetas Euroopa Liit ainult baasvõrgu arendamist, viimane miil jäi iga riigi enda vastutada. Uueks eelarveperioodiks võivad reeglid muutuda.

"Meil Euroopa Komisjoniga sisulised läbirääkimised käivad. Rahanumbrid selguvad siis, kui MFF on kokku lepitud ja meil riigisisesed otsused tehtud."

Kui Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi numbrid kokku lepitakse, paneb ministeerium paika tulevase toetusmeetme põhimõtted.

"Et kuidas ja mis tingimustel me kellelegi toetust jagama hakkame. Selle loodame selle aasta lõpuks selgeks vaielda. Järgmisel aastal tuleks siis juba meetmemäärused ja kõik muu selline konkreetsem töö. Võib-olla on vaja eelnevalt ka kaardistada täpsemaid piirkondi. Ehitus võiks ju alata 2022-2023," ütles Illing.