Kes maksab kinni Andmesidevõrgu AS-i lubatud kiire interneti Kagu-Eestis? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Internet
Internet Autor/allikas: Dennis Skley / Wikimedia Commons

Eesti Andmesidevõrgu aktsiaselts lubab, et kahe aastaga jõuab kiire internet pea kõigi Kagu-Eesti suuremate asulate elanikeni. Samas jätab ettevõte ütlemata, kust tuleb raha ja miks eelistatakse firma ühe omaniku, omavalitsuste loodud mittetulundusühingu baasvõrku.

6000 Lõuna-Eesti inimest maksid kevadel 150 eurot, lootes endale peatselt kiiret internetti. Neist pooled saavad Eesti Andmesidevõrgu Aktsiaseltsilt raha tagasi. Selleks tuleb esitada taotlus. Ettevõtte juhatuse esimees Hanna Kaplan lubas, et ülejäänud 3000 inimesele viiakse valguskaabel koju maksimaalselt kahe aastaga.

"Aga näiteks Kastre ja Kanepi vallas on inimestele valguskaabli ühendus viidud. Umbes sada liitujat on juba saanud ühenduse," ütles Kaplan.

Hiljuti ettevõtte kodulehel avaldatud kaardilt näeb, kuhu kiire internet jõuab. Kaetud on suurem osa Otepää, Elva, Valga, Põlva ja Tõrva linnast. Lisaks veel kolmandik Võrust ja suur hulk väiksemaid asulaid. Tõrva vallavanem Maido Ruusmann on siiski skeptiline.

"Meie Tõrvas oleme olnud kahes laines lubaduste näol," meenutas Ruusmann. "Juba aastal 2017 oli selline ettevõte nagu Skylive, kes lubas kõigile Tõrva linna elanikele rajada fiiberoptikavõrgu. Koguti allkirju, koguti taotlusi ja ei midagi."

Üsna pea, kui Skylive pildilt kadus, ilmus välja Eesti Andmesidevõrk. "Aga jälle oleme samas kohas, kus ei ole internetti ja inimesed on jätkuvalt kohati pahurad."

Vallavanema umbusule annab hoogu see, et Tõrvas oma asjad katki jätnud Skylive omanik Hardi Harin on nüüd Andmesidevõrgu AS-i nõukogus. Ühtlasi käivad kahe ettevõtte vahel läbirääkimised, et esimene saaks teise võrgus teenust pakkuda.

Investorid jäävad saladuseks

Andmesidevõrgu AS ei plaani piirduda 3000 kliendiga. Ettevõtte kodulehe teatel on just praegu viimane võimalus projektiga liituda.

"Mina olen öelnud päris pikka aega inimestele, et ärge makske kindlasti rahasid ette," sõnas Ruusmann. "Kui on midagi ikka ette näidata, siis on mõistlik neid lepinguid sõlmida ja vajadusel ka liitumistasusid maksta."

Eesti Andmesidevõrgu nõukogusse kuuluv Valga vallavanem Margus Lepik muretsemiseks põhjust ei näe. "See on ikkagi tõsine projekt ja kogu ettevõte tegutseb selle nimel, et kõige lihtsamalt tuua kiire internet kohalike elanikeni," on Lepik kindel.

Lepingu järgi kulub inimesel optilise kaabli koduõuele saamiseks 300 eurot. 150 eurot tuleb maksta liitumisavaldust täites ja sama palju siis, kui kaabel kohal. Sellele lisaks peab kolme kuuga kaabliotsa tuppa ühendama. Aga 300 euroga viimast miili ei ehita. Sõltuvalt lähedalolevate liitujate hulgast maksab see 1000 kuni 10 000 eurot. Kui Elektrilevi sai ühenduste loomiseks 20 miljoni eurose projekti, siis Andmesidevõrgu aktsiaseltsil tuleb puudujääv summa endal leida.

"Ülejäänud raha tuleb erainvestorilt ja pangalaenuga," ütles Kaplan. "Rahastuse pärast ei ole siin probleeme muretsemiseks. Äriplaan on väga hästi läbi mõeldud ja kõik nüansid on paigas."

Hanna Kaplan lisas, et mingid kokkulepped on pangalaenu kohta olemas ja muretsema ei pea ka erainvestorite pärast. Mitu rahvusringhäälinguga rääkinud omavalitsusjuhti tõdesid samas, et küsimus, kust raha tuleb, on kogu projekti puhul kõige arusaamatum. Omavalitsustele seda öeldud ei ole.

"Kuna erakapital osaleb siiski passiivse investorina ja kõikide osalus on alla 20 protsendi, siis seda infot minul küll ei ole, kes nad nüüd täpselt on. Kui see küsimus on, siis seda tuleks küsida Keijo Lindebergi käest," juhatas Kaplan.

Vandeadvokaat Keijo Lindeberg on United Broadband Capital OÜ omanik. Läbi selle ettevõtte kuuluvad talle pooled Eesti Andmesidevõrgu AS-i aktsiad. Paraku ei leidnud ta aega rahvusringhäälinguga suhelda ja sestap jäävadki ettevõtmise väidetavad rahastajad saladuseks.

Kas omavalitsuste MTÜ ajab advokaadiga äri?

Teise poole Eesti Andmesidevõrgu aktsiatest sai endale läinud aasta septembris samanimeline mittetulundusühing. MTÜ Eesti Andmesidevõrk loodi 2013. aastal ja sinna kuulub kuus Lõuna-Eesti omavalitsust. Seni on mittetulundusühing tegelenud kiire interneti baasvõrgu rajamisega. Sarnaselt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELASA) tehakse seda euroraha toel.

Omavalitsuste loodud mittetulundusühingu ja erafirma side on segane. Juba aasta tagasi, kui Eesti Andmesidevõrgu AS inimesi liituma kutsus, ütlesid ettevõtte juhid, et projekt valmib koostöös omavalitsustega. Omavalitsused korraldasid seepeale kiire koosoleku ja teatasid, et nemad aktsiaseltsi asjadesse ei puutu. Mittetulundusühingu juhatuse liige Raivo Tammiksaar töötas samal ajal aktsiaseltsi tegevjuhina. Praeguseks on omavalitsuste loodud mittetulundusühing ja äriettevõttena toimiv aktsiaselts juba selgemalt seotud. Hanna Kaplan kuulub mõlema juhatusse.

MTÜ Eesti Andmesidevõrgu ja Eesti Andmesidevõrgu AS-i vaheline seos jääb silma ka siis, kui kõrvutada kahte kaarti. Ühele on kantud MTÜ rajatud või veel plaanitav baasvõrk ja teisele alad, kuhu AS viimast miili lubab. Umbes 90 protsendi ulatuses need kattuvad. Hanna Kaplan usub, et see seos on juhuslik.

MTÜ Eesti Andmesidevõrk rajatud baasvõrk punasega ja veel rajatav baasvõrk sinisega. Autor/allikas: MTÜ Eesti Andmesidevõrk

 

Eesti Andmesidevõrgu AS-i baasvõrgu kaart Autor/allikas: Eesti Andmesidevõrgu AS

 

"Me teeme ka ELASA külge, et see päris üks ühele ikkagi ei ühti. Eesti Andmesidevõrgul ei ole näiteks baasvõrku Räpinas. Ja neid kohti on veel, kus Eest Andmesidevõrgul ei ole baasvõrku, aga me siiski arendame seal," kinnitas Kaplan.

Missugused on omavalitsuste loodud MTÜ ja eraettevõtte suhted, jäävad suuresti ärisaladuse taha. Asja ei tee lihtsamaks seegi, et MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole kaks aastat majandusaasta aruannet esitanud.

Valga vallavanem Margus Lepik kinnitas, et sentigi MTÜ või omavalitsuste raha viimasele miilile ei kulu. "Omavalitsused on kõigis nendes projektides kaasaaitajad ja suhtlevad kõigiga," ütles Lepik.

Hanna Kaplan lisas, et viimase miili rajamine sõltub kõigest muust kui baasvõrgu omanikust.

"Üks kriteerium, mille järgi sai otsus tehtud, kes saab omale liitumise, on baasvõrgu lähedus," selgitas Kaplan. "Aga teine kriteerium on liitumistihedus. Hajaasustuses üksikuid liitujaid on väga keeruline baasvõrgu külge liita. Lisaks mängivad rolli kindlasti maastik, teed, raudteed. Kõik see kokku on see, mida tuleb iga liitumisaadressi puhul individuaalselt hinnata."

Üks töötaja

Individuaalse hindamise tulemusel jääb kasutamata ka see osa ELASA võrgust, mis ulatub Setomaa valda. Mikitamäele, Meremäele ja Värskasse Eesti Andmesidevõrgu AS viimane miil vähemalt lähiajal ei jõua. Setomaa Vallavanem Raul Kudre ütles, et huvi projekti vastu oli nende vallas päris suur.

"Vald isegi reklaamis, et tehke sooviavaldused, pange end kirja. Aga mis nüüd seis on, seda ei teagi," tõdes Kudre.

Eesti kagunurka pole jõudnud ka riigihanke võitnud Elektrilevi. Kõik asjaosalised olid aktiivsemad paar aastat tagasi, enne riigihanget. Toona paluti vallalt koguni toetuskirju, et ühte või teist ettevõtet kiita.

"Segadus on nagu majas. Mõlemad lubavad, et tulevad tegema. Me jätkuvalt ootame seda viimast miili," ütles Kudre. "Küll aasta tagasi ma küsisin Elektrilevilt, et millal tööd pihta hakkavad. Siis ühe salanimekirja ma sain, et mis võiks Setomaa vallas toimuda. Aga need tööd pole ka kuhugi jõudnud."

Elektrilevi on lubanud, et Eesti kaugematesse nurkadesse jõutakse nelja-aastase projekti teises pooles. Samuti loodab oma haaret laiendada AS Eesti Andmesidevõrk. Samas võtab kõik aega. Pealegi tunnistab aktsiaseltsi juhatuse esimees Hanna Kaplan, et ta on selle ettevõtte ainus töötaja.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: