"Kas ma prognoosin, et 2020 uus piirileping jõustub, siis ei, ma ei prognoosi seda," rääkis Reinsalu Kuku raadio saates "Nädala tegija".

Välisministri sõnul on Venemaa varasemates kommentaarides sidunud piirilepinguga edasiliikumise poliitilise eeltingimusega, et Eesti peab loobuma russofoobsest poliitikast.

"Aga me ei aja russofoobset poliitikat! Oma iseseisva riigi olemuslikku joont me selles küsimuses ei muuda," sõnas Reinsalu.

Välisministri sõnul on Eestil ja Venemaal endiselt ka väga erinev arusaam Tartu rahulepingu artikkel kahe maksvusest.

"Nii et ma ennustan, et selles (piirilepingu - toim) küsimuses ei lähe asjad ei halvemaks ega paremaks," prognoosis Reinsalu asjade käiku 2020. aastaks.

Ehkki osad Eesti poliitikud on taasiseseisvumise järel tõstatanud küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Venemaa siiani Tartu rahulepingu ja sellejärgse Eesti-Vene piiri kehtivust tunnustanud. Eesti ja Venemaa vahel on praegu ajutine kontrolljoon, mis on põhijoontes muutumatu olnud alates 1945. aastast. 

2020. aasta 2. veebruaril täitub 100 aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu allkirjastamisest. Rahulepingule kirjutasid Eesti poolt alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püüman, Julius Seljamaa ning kindralmajor Jaan Soots.

Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks.