Reinsalu piirilepingust: Eesti ei peaks Tartu rahu põhimõtetest taganema
Välisminister Urmas Reinsalu ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et Eesti ei peaks Venemaaga piirilepingu ratifitseerimise nimel taganema Tartu rahulepingu põhimõtetest.
Vene välisministeeriumi esindaja Sergei Beljajev ütles esmaspäeval, et Vene pool ootab Eestilt territoriaalsetest nõudmistest ja poliitilistest lisandustest loobumist.
"Poliitilis-informatsiooniline foon Venemaa suhtes on seal muutunud negatiivsemaks. Aga valitsuse võtmeministrid - välisminister Urmas Reinsalu ja siseminister Mart Helme - on isegi avalikult esitanud meie maale territoriaalseid nõudmisi, viidates mittetoimivale 1920. aasta Tartu rahulepingule," rääkis Vene diplomaat.
Urmas Reinsalu sõnul ei ole Tartu rahulepingu toimimises kahtlust. "Eesti Vabariigi vaade on, et Tartu rahulepingu artikkel 2 põhimõte on maksev. Sellega on seotud arusaam meie õigusvastasest annekteerimisest, meie riikliku iseseisvuse taastamisest, mitte uue riigi loomisest. See on riigiehituslikult kõige kontseptuaalsem arusaam meil oma riigist, oma riigi minevikust ja sellega seoses ka nendest kahepoolsetest suhetest," ütles Reinsalu.
Seega arvestades piirilepingu sidumist Venemaa poolsete poliitiliste tingimustega Reinsalu lähemas perspektiivis piirilepingu ratifitseerimist Eesti parlamendi poolt ei näe.
Põlluaas: Eestil ei ole territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu
Riigikogu spiiker Henn Põlluaas (EKRE) ütles, et Tartu rahulepingu mittetunnistamine Venemaa poolt tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. "See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks oluliseim alus," kirjutas Põlluaas Facebookis.
"Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca viis protsenti Eesti territooriumist," märkis Põlluaas.
"Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem. Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt," jätkas Põlluaas.
Mihkelson: Ratase valitsus on lõhkunud piirilepingut puudutava konsensuse
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE) ütles, et valitsuses on piirilepingu küsimuses vastandlikud käsitlused.
"Eesti-Vene suhete üheks kõige probleemsemaks küsimuseks on juba 25+ aastat olnud piirilepingu küsimus. Kuni Jüri Ratase praeguse valitsuseni EKREga oli meil järjekestev ja ka liitlastele hästi teada hoiak - Eesti huvides on riigipiiri määratlemine Venemaaga territoriaalseid nõudmisi teineteisele esitamata. Seda kinnitasid mõlemad riigid allkirjadega 18. veebruaril 2014 piirilepinguid sõlmides. Samas on alati tähtsaks peetud Tartu rahu artikkel 2 põhimõtte - Eesti suveräänsuse austamist, aegumatust. Selle kinnituseks täiendati 2014 piirileppe teksti viisil, mis ei kahjusta Eesti huvisid seoses Tartu rahu põhimõtetega ja riikliku järjepidevuse teemaga.Ratase praegune valitsus on aga lõhkunud selle konsensuse, mis omakorda on muutnud meie välispoliitika Venemaa suunas neurootiliseks," kirjutas ta Facebookis.
"Piirilepingu küsimuses sisemiselt katki Isamaa ja Venemaale territoriaalseid nõudmisi esitav EKRE peaks tekitama Ratases tõsist peavalu, kuidas veenda liitlasi, et NATO liikmesriik ei nori territooriumi üle tüli Venemaaga," lausus Mihkelson.
Mihkelson lisas, et ta ei usu, et kaitseminister Jüri Luik on nõus nii Helir-Valdor Seederi kui Urmas Reinsalu käsitlusega piirilepingust.
Toimetaja: Aleksander Krjukov