Ekspert: Trumpi rahaküsimine Iraagist lahkumise eest tähendab kõnelusteks ettevalmistumist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

USA presidendi Donald Trumpi seisukohta nõuda Iraagis asuvast sõjaväebaasist lahkumise eest kompensatsiooni, võib tõlgendada läbirääkimispositsiooni võtmisena, leiab Ameerika Ühendriikide poliitika asjatundja Andreas Kaju.

"Seda polegi sõna-sõnalt võimalik võtta. Selle mõistmiseks on vajalik arvestada sümbolistliku ja kujundlikku keelt, mida Trump kasutab," rääkis Kaju esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

Kaju sõnul on USA panustanud kõvasti tänase Iraagi valitsuse sõjaliseks toetamiseks ja selline kompensatsiooni nõudmine võib olla mõeldud Iraagist lahkumise sujuvamaks korraldamiseks ning oma huvide edasise kaitse tagamiseks regioonis. "See võis olla taotlus, et peame siin teist moodi läbi rääkima," märkis ekspert. Kaju rõhutas, et ehkki Trump on soovinud USA vägesid tema jaoks ebavajalikest konfliktipiirkondadest ära tuua, soovib ta siiski säilitada oma mõju piirkonnas.

Trump teatas pühapäeval, et USA väed ei kavatse Iraagis asuvast sõjaväebaasist lahkuda, kui "Iraak meile tagasi ei maksa". See oli vastuseks Iraagi parlamendi pühapäeval vastu võetud resolutsioonile, millega tehti valitsusele ettepanek saata USA väed riigist välja. USA vägede Iraagis viibimise juriidiliseks aluseks on hetkel Iraagi valitsuse kutse ning nad on seal selleks, et aidata kaasa islamirühmituse ISIS vastasele võitlusele. Pühapäeval toimunud hääletus seda kutset ei tühistanud, vaid tegu on kõigest sammuga selles suunas.

Hetkel viibib Iraagis kokku umbes 5000 USA sõdurit ning lisaks sellele ka 500 NATO sõjaväelast, kelle hulgas on ka kümmekond eestlast.

Iraagi parlamendi otsus järgnes Ameerika Ühendriikide korraldatud rünnakule Iraani revolutsioonikaardi välisteenistuse juhi, kindrali Qasem Soleimani vastu Bagdadi lennujaama lähistel Iraagis, milles väidetavalt Iraani mõjukuselt teine isik tapeti.

Kaju: täpsusrünnak ei olnud USA-le keeruline

Kaju hinnangul ei olnud Soleimani tapmiseni viinud droonirünnaku korraldamine USA jaoks tehniliselt väga keeruline.

"Lähtuksin USA juhtivate sõjaväelaste kommentaaridest, kes on öelnud, et nad teadsid kilomeetri täpsusega viimased pool aastat, kus Soleimani asub. Ta on ka ise juba aastaid öelnud, et USA teab tema asukohta, kuid ei julge teda rünnata. Tema füüsiline tabamine polnud keeruline," rääkis Kaju.

Otsuse nüüd Soleimanit rünnata võis põhjustada ameeriklaste tunne, et karikas sai täis, kuna Iraani tegutsemine oli silmatorkavalt väljakutsuv ja mitmed nende viimased rünnakud olid jäänud karistamata, tõdes Kaju ja viitas aasta lõpus ameeriklaste baasi ründamisele ning hiljutisele USA saatkonna ründamisele Bagdadis, mille mõlema taga peetakse Iraani toetatud jõude.

"Nüüd nad (USA - toim.) tõmbasid punase joone - ei tohi meid rünnata, kuna me ei osale Iraagi sisesõjas, vaid ainult ISIS-e vastases tegevuses. Selles mõttes on Trumpi punane joon selgem kui oli (eelmise presidendi Barack) Obama oma," lisas Kaju.

Kaju hinnangul käitus USA oma liitlasi rünnakust informeerides korrektselt, kuna sellisest operatsioonist ette teatada olnuks keeruline, kuid pärast lööki helistas välisminister Mike Pompeo mitmetele liitlasriikide kolleegidele ise ning kindlasti suheldi saatkonna vahendusel ka Eesti välisministeeriumiga.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: