Iraani parlament kuulutas kõik USA sõjaväelased terroristideks
Iraani parlament võttis teisipäeval vastu seaduse, millega kuulutatakse kõik USA sõjaväelased terroristideks seoses Iraani kõrge kindrali Qasem Soleimani hukkumisega eelmisel nädalal.
Iraani revolutsioonikaardi ülem kindralmajor Hossein Salami aga lubas teisipäeval kindral Qasem Soleimani matustel "panna põlema" paigad, mida USA toetab.
Salami ütles, et märtrina on Soleimani veelgi suurem oht Iraani vaenlastele.
"Me maksame kätte," rõhutas Salami. Rahvahulk skandeeris vastuseks: "Surm Iisraelile."
Salami andis lubaduse tuhandete iraanlaste ees, kes olid kogunenud Soleimani kodulinna Kermani keskväljakule.
Revolutsioonikaardi välisoperatsioonidega tegeleva eliitüksuse Quds juht, 62-aastane Soleimani hukkus USA reedeses droonirünnakus Bagdadi rahvusvahelise lennuvälja lähedal.
Soleimani matuserongkäigus sai tunglemises surma üle 50 inimese
Kindrali matuserongkäigus sai teisipäeval tunglemises surma üle 50 ja vigastada üle 200 inimese, teatas riigitelevisioon.
Vigastada sai 212 inimest, kellest väike osa on tõsises seisundis, märkis poolametlik uudisteagentuur ISNA Kermani päästeteenistuste juhile Mohammad Saberile viidates.
AFP korrespondentide sõnul oli revolutsioonikaardi eliitüksuse Quds komandöri kindral Qasem Soleimani kodulinn Kerman matusetalitusele saabunud rahvast tihedalt täis. Riigitelevisiooni ülekande põhjal jagus inimesi ka linna ümbruse mäenõlvadele.
Esmaspäevasel rongkäigul Teheranis osales üle miljoni inimese.
USA kaitseminister eitas kuuldusi vägede Iraagist lahkumise kohta
USA kaitseminister Mark Esper eitas kuuldusi, et Ühendriikide sõjaväelased on Iraagist lahkumas.
"Pole langetatud mingisugust ostust Iraagist lahkumise kohta," kinnitas Esper.
Kuuldused said alguse brigaadikindral William Seely Iraagi sõjaväe ühisoperatsioonide juhtimiskeskusele saadetud kirjast, kus räägiti vägede ümberpaigutamisest valmistamaks ette sõjaväelaste võimalikku väljaviimist riigist.
"See kiri ei vasta olukorrale, milles me praegu oleme," lisas kaitseminister.
Telekanal CNN täpsustas juba varem, et segadust põhjustanud kiri tähendab pigem seda, et armee teeb igaks juhuks ettevalmistusi selleks, kui vastasisuline otsus peaks tõepoolest langetatama, mis pole haruldane.
Telekanal toonitas, et Iraagi valitsus pole vastavasisulist nõuet veel Ühendriikidele edastanud.
Viimastel andmetel oli tegemist üldse kirja mustandiga, mis poleks pidanud avalikkuse ette jõudma ja saadeti edasi nö kogemata.
USA armee staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Mark Milley kinnitas, et arusaamatust põhjustanud kiri oli küll ehtne, kuid selle edasisaatmine käesoleval ajahetkel oli eksitus.
Maailma meediakanalites lõi laineid Iraagi armeele saadetud kiri, kus räägiti USA vägede ümberpaigutamisest, et valmistada ette sõjaväelaste võimalikku väljaviimist riigist.
"See oli viga. Seda kirja poleks pidanud saatma," rõhutas Miller.
Saksamaa suunas osa sõjaväelasi Iraagist Jordaaniasse ja Kuveiti
Saksamaa suunas osa oma väikse väekontingendi liikmeid Iraagist naaberriikidesse Jordaaniasse ja Kuveiti, sest USA otsus tappa Iraani kõrge komandör viis piirkondlikud pinged lakke, teatas uudisteagentuur dpa teisipäeval.
Dpa teatel kirjutasid kaitseminister Annegret Kramp-Karrenbauer ja välisminister Heiko Maas seadusandjatele, et Saksa sõjaväelaste kohalolekut Bagdadi ja Taji baasides vähendatakse ajutiselt.
Hiljem teatas sõjavägi 32 Saksa sõduri lennutamisest Bagdadi lähistel asuvast Taji baasist Jordaaniasse al-Azraqi baasi. Kolm Bagdadis asunud Saksa sõdurit toimetati Kuveiti.
"Need sõdurid võidakse tagasi tuua siis, kui väljaõpe Iraagis jätkub," lisas sõjavägi. "Meie sõdurite turvalisus on jätkuvalt prioriteetide tipus."
Maasi sõnul tulid Saksa sõdurid Iraaki Bagdadi ja sealse parlamendi kutsel, kuid kui seda enam ei ole, siis kaob ka sõdurite sealviibimise õiguslik alus.
Saksamaa on saatnud Islamiriigi vastu sõdivasse koalitsiooni 415 sõdurit. Iraagis asub neist umbes 120, kuid enamik neist pole Bagdadi ja Taji baasis, vaid mujal Iraagis.
Berliin oli juba andnud oma Taji ja Bagdadi baasides olevatele sõduritele käsu püsida baasides. Ka selle otsuse taga oli Soleimani tapmine 3. jaanuaril Bagdadi rahvusvahelise lennuvälja lähistel.
Horvaatia viib oma sõdurid Iraagist Kuveiti
Horvaatia viib USA-Iraani pingete tõttu oma 14 sõdurit Iraagist Kuveiti, teatas kaitseministeerium teisipäeval.
Edasised sammud kooskõlastatakse NATO liitlastega, lisati avalduses.
Iraagis viibivate sõdurite ümberpaigutamisest on teatanud juba mitu Euroopa riiki.
Iraagist viis oma seitse sõdurit ära ka Slovakkia, kuid ei öelnud, kuhu.
Sloveenia teatas aga, et tema kuus sõdurit jäävad Iraaki. Nad paigutatakse Arbili baasi riigi põhjaosas.
ÜRO informeeris Iraani välisministrit USA viisata jäämisest
Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif sai ÜRO peasekretärilt António Guterreselt teada, et Washington otsustas mitta enda talle viisat New Yorki ÜRO peakorterisse sõitmiseks.
"Me teame seda, et USA välisminister (Mike Pompeo) ütles telefonikõnes ÜRO peasekretärile: "Meil ei ole aega Mohammad Javad Zarifile viisat anda ja me ei tee seda,"," ütles Zarif.
"Peasekretär vastas, et Iraanil on õigus sellest istungist osa võtta," lisas ta.
Washington ei ole Zarifi viisataotluse tagasilükkamist seni ametlikult kinnitanud.
Zarif rääkis juhtunust Teherani kogunemisel Iraani Pärsia lahe rahuplaani edendamiseks.
Tema sõnul osutab viisakeeld "USA valitsuse ja Trumpi režiimi pankrotile".
Iraani välisministril oli kavas minna neljapäeval ÜRO peakorterisse avalikule debatile ÜRO harta üle.
ÜRO peasekretär kutsus üles maksimaalsele vaoshoitusele
ÜRO peasekretär Antonio Guterres kutsus esmaspäeval globaalsete pingete kasvamisega seoses üles maksimaalsele vaoshoitusele.
"Uus aasta on alanud koos keerisega kogu maailmas," märkis Guterres viidates ilmselt USA ja Iraani vastasseisule.
"Me elame ohtlikul ajal. Geopoliitilised pinged on selle sajandi kõige kõrgemal tasemel. Ja see keeris hoogustub," lisas peasekretär.
Guterres ei maininud otseselt Iraani kindrali tapmist USA õhulöögis.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg hoiatas esmaspäeval pärast liikmesriikide suursaadikute nõupidamist, et Iraan peab vältima edasist vägivalda ja provokatsioone.
"Liitlased kutsusid meie tänasel kohtumisel vaoshoitusele ja de-eskalatsioonile. Uus konflikt ei oleks kellegi huvides, mistõttu peab Iraan hoiduma edasisest vägivallast ja provokatsioonidest," lausus Stoltenberg Brüsselis NATO peakorteris.
NATO kogunes arutama Iraani-USA vastasseisu ja olukorda Iraagis pärast Iraani revolutsioonikaardi välisoperatsioonidega tegeleva eliitväeosa Quds juhi Qasem Soleimani tapmist Ühendriikide reedeses droonirünnakus.
Stoltenberg ütles, et vähemalt kümme inimelu nõudnud droonirünnak oli USA otsus, kuid ka ülejäänud 28 NATO liikmesriiki on Iraani destabiliseeriva tegevuse pärast juba pikka aega mures olnud.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS