Telefonitsi on aastaga petuskeemi õnge langenud 169 inimest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Politseil on eelmise aasta algusest kuni praeguseni andmed 169 pettusejuhtumi kohta, kus telefonitsi ohvriga ühendust võtnud kurjategijad on neilt raha välja petnud. Keskmine kahjusumma on olnud 11 000 eurot.

Teisipäeval teatas politsei, et kurjategijad petsid Raplamaalt elavalt inimeselt välja üle poole miljoni euro. Ohvrile pakuti telefonitsi investeerimisvõimalust ning ta kandiski raha välismaisele kontole.

Rapla jaoskonna vanemuurija Tanel Alasmaa ütles ERR-ile, et kannatanu kandis raha üle kuu aja jooksul väiksemate summade kaupa. Tegemist oli kannatanuga seotud ettevõtte rahaga.

Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre rääkis, et telefonitsi investeerimisvõimalust pakkudes raha välja petmine on üle maailma kasutatav skeem, mis jõudis Eestisse paar aastat tagasi, kuid hoogustus mullu suvel.

Skeemitajad on hästi kursis maailma majandusega - krüptorahabuumi ajal räägiti ohvritele võimalusest krüptorahadesse investeerida, nüüd aga rõhutakse majandusbuumile, mistõttu olevat õige aeg investeerida.

"Sellised telefoni teel tehtavad kelmused on ühed peamised ja populaarsemad üldse ja teised on interneti teel. Selliseid erineva stiiliga kõnesid saadakse üle maailma ja kelmid on väga head," tõdes Tambre.

Lisaks on registreeritud kümneid juhtumeid, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui "maakler" lubas aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellisel puhul on inimene juba aru saanud, et teda on petetud, aga talle lubatakse, et kui ta veel 10 000 eurot üle kannab, saab ta kogu panustatud raha koos tootlusega tagasi. Lõpptulemusena jääb ohver viimastestki säästudest ilma.

Kannatanute profiili pole Tambre sõnul võimalik öelda - neid on igast soost ja vanusest.

"On nii mehi kui naisi, vanemaid ja nooremaid ja praeguseks hetkes on juba 169 inimest eelmisel aastal, sel aastal ei näita see vaibumismärke," lausus ta.

Rohkem on "investeerimisvõimaluse" kasutajaid olnud keskealiste hulgas vanuses 55-64 ning ka 22-34-aastaste seas.

Pettuse põhitundemärk on see, et tegu on venekeelse kõnega. Jutt võib olla erinev, kuid pöördumine on venekeelne ning ohvriteks on langenud ka need, kelle vene keele oskus on väga nigel.

"Kui te saate venekeelse telefonkõne, teile pakutakse investeerimist, kindlustust või midagi muud ja kohe palutakse raha üle kanda, siis suure tõenäosusega on tegemist kelmusega," lausus kriminaalbüroo juht.

Tema sõnul viiakse ohver enamasti lõpuks selleni, et ta teeb ise ülekande, kuid on ka juhtumeid, kus seda tehakse inimese eest. Arvuti ülevõtmise ja programmi installeerimise palve esitatakse peaaegu kõigile.

Eestisse tehakse neid petukõnesid vene keelt kõnelevatest riikidest. Kõned tulevad interneti kaudu ja neid numbreid on võimalik telefonis blokeerida. Numbritest politsei teavitamisest ei ole paraku kasu, sest Tambre sõnul lubavad süsteemid numbri ära vahetada ja uuesti helistada. Ta soovitas need kõned lihtsalt kinni vajutada või number blokeerida.

Neil, kes on sellise pettuse ohvriks langenud, tasub Tambre sõnul kindlasti politsi poole pöörduda. Kui ka inimene on ise raha üle kandnud, ei tähenda see, et tegu ei oleks kuriteoga, sest inimene on viidud sellise tegevuseni ja kelmuse koosseis on ikkagi täidetud.

2019. aastal moodustas politseile teadaolev kahjusumma üle 3,4 miljoni euro. Enim kahju kannatasid Harju, Pärnu ja Ida-Viru maakonna elanikud, kuid pettasaanuid on peaaegu kõikidest maakondadest.

Toimetaja: Hanneli Rudi, Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: