Pangad peaksid kahtlaseid tehinguid märkama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vene keelt kõnelevad investeerimiskelmid on ühe aastaga Eestis välja petnud 3,5 miljonit eurot. Kuigi rahapesu tõkestamise süsteem peaks pankadele petuskeemist märku andma, tunnistavad nii pangad kui ka finantsinspektsioon, et kõik kahtlasi tehinguid märgata ei suudeta. Harvad ei ole ka need juhtumid, kus pank võtab kliendiga ühendust, kuid teda ei suudeta ümber veenda.

Eestikeelne tõlge ühe petturi telefonikõnest: "Miks te ütlete, et see pole minu asi? Ma ei võta teilt ju midagi ära, vastupidi, pakun võimalust teenida. Miks te kogu aeg keeldute? Proovime. Vajate vaid 30 minutit ja oma arvutit. Kui Teile ei sobi, siis saate lõpetada ja me jätame teid rahule."

Kui selle kõne saaja suutis kelmidele ei öelda, siis hiljuti analoogse pakkumise saanud Raplamaa elanik kandis kandis kuu aja jooksul osamaksetena summadena petturitele üle pool miljonit eurot. Sarnase skeemi ohvriks on Eestis langenud vähemalt 170 inimest.

"Iseenesest rahapesu tõkestamise hea süsteem peaks tuvastama olud, kus kliendi käitumine hakkab hälbima tavapärasest," nentis finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Samas võivad kahtlased tehingud pangale jääda kahe silma vahele, sest selliste pettuste korral tehakse üldiselt väikeste summadega arvukalt ülekandeid ning sageli kasutatakse erinevaid panku.

"Kui on üks suurem tehing, siis selle kindlasti leiab pank üles. Kui see on natukenegi pikem protsess olnud ja väiksemate summadega on sageli väga raske märgata," selgitas Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu.

Swedbanki finantskuritegude vastase üksuse juhi Indrek Tibari sõnul võetakse tihti inimesega ühendust ja küsitakse üle, kas ta tegelikult ka soovib oma raha just sellele arvele kanda.

Päris tihti on ka seda, et kas ei usuta seda, et võib olla tegemist pettusega või mõned inimesed võtavad teadliku riski, et jah, olen valmis mingi summa kaotama," ütles Tibar.

Finantsinspektsiooni hinnangul ei suuda pangad kõiki tehinguid kontrollida, ka inimesed peaksid olema oma rahaasjades hoolsamad.

"Ootus pankadele, et nad tuvastaksid rahapesuväliselt üldiselt finantskuritegevusega seotud tegevust, see on kindlasti uus väljakutse, aga nii täpsel kujul pole ta veel seadusesse jõudnud," sõnas Andre Nõmm.

Maailmas laialt levinud investeerimispettuste laine hakkas Eestis levima mullu suvest.

"Peamiselt viiakse inimene lõpuks sinnamaani, et ta teeb ise ülekande. On ka neid juhtumeid, kus tehakse inimese eest, aga arvuti ülevõtmine ja programmi installeerimise palve tehakse peaaegu kõigile," ütles Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.

Keskmine kahjusumma on ligi 11 000 eurot ning reeglina kannatanud raha tagasi ei saa.  

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: