Mittesiduva resolutsiooni valmistasid ette demokraadid pärast seda, kui Trumpi korraldus tappa Iraani kõrge kindral ja islamivabariigi vastulöök olukorda järsult pingestasid ja tekitasid kartusi võimaliku sõja ees.

Suuresti parteiliini toimunud hääletusel toetas otsust 224 ja vastu oli 194 seadusandjat.

Siiski kiitis ka kolm vabariiklast heaks meetme, mis nõuab, et president ei astuks sõjalisi samme kongressi volituseta.

Nende seas oli ka Trumpi tulisemaid toetajaid kongressis Matt Gaetz, kes märkis oma sõnavõtus, et meede ei kritiseeri presidenti ning et veel üks lõputu sõda Lähis-Idas oleks vale otsus.

"Kui meie relvajõudude liikmetel on vaprust, et minna, võidelda ja surra neis sõdades, siis kongressina peaks meil jätkuma vaprust hääletada nende poolt või nende vastu," lausus Gaetz.

Samas kui kongress presidendi volituste üle päev otsa arutles, deklareeris Trump, et ei vaja rünnakuteks kellegi õnnistust, halvustades seaduses ette nähtud nõudmist kongressiga konsulteerida.

"Ma ei pea seda tegema," vastas Trump küsimuse peale, kas ta taotleb kongressi heakskiitu täiendavate sõjaliste sammude korral Iraani vastu. Ta lisas, et seda ei tohikski teha, sest vahel "on vaja otsus langetada sekundi murdosa jooksul".

Viidates 1973. aasta sõjavolituste resolutsioonile, mis keelab presidendil riiki kongressi heakskiiduta sõtta viia, näeb neljapäeval heakskiidu saanud meede ette siiski ka erandeid, lubades kasutada jõudu ameeriklasi ähvardava vahetu rünnaku ärahoidmiseks või selle eest kaitsmiseks.

Trump andis kolmapäeval märku, et ei kibele sõtta Iraaniga pärast seda, kui USA droonilöögis hukkus Iraani tippkindral Qasem Soleimani ja sellele järgnes islamivabariigi kättemaksurünnak ameerika sõdureid majutavate baaside vastu Iraagis.

Kuid demokraadid ja mõned vabariiklased väljendasid sügavat skepsist administratsiooni põhjenduste suhtes Soleimani tapmiseks, nõudes kongressile tagasi võimu ülemjuhataja volituste üle kasutada USA sõjalist võimsust teise riigi vastu.