ÜRO Julgeolekunõukogus toimus kolm nädalat tagasi hääletus Süüria humanitaarabi resolutsiooni pikendamise üle. Siis Venemaa ja Hiina blokeerisid selle oma vetoga. 1. jaanuarist on Julgeolekunõukogus aga viis uut liiget, nende hulgas Eesti. Reedel on neil esimene kord ÜRO Julgeolekunõukogus hääletada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Julgeolekunõukogu laual on kaks varianti. Üks neist on teemahoidjate ehk Belgia ja Saksamaa variant ning teine Venemaa pakutu. Belgia ja Saksamaa pakkusid alguses, et humanitaarabi neljale miljonile süürlasele jõuab kohale läbi viie kontrollpunkti ja mandaat oleks aastaks, kuid nüüd, pärast detsembrikuist Venemaa vetot ja lugematut arvu kohtumisi Julgeolekunõukogu liikmete vahel on laual kolm kontrollpunkti pooleks aastaks.

Kolmapäeval oli Belgia suursaadik Marc Pecsteen de Buytswerve lootusrikas, et nende pakutu läheb läbi.

"See on elupäästev mehhanism. Sellest sõltub neli miljonit inimest. See on väga tähtis, et jõuaksime kokkuleppele selle uuendamiseks. Pingutame selle nimel koos Saksamaaga, kellega oleme teema hoidjad," rääkis saadik.

Venemaa on kangekaelselt kinni hoidnud oma ideest, mille kohaselt on humanitaarabi võimalik anda läbi kahe kontrollpunkti Süüria loodeosas ja mandaati on vaja vaid pooleks aastaks.

"Venemaa käest on olnud kuulda, et olukord Süürias on lähiminevikus normaliseerunud ja et sellisel kujul kui seni pole enam vaja seda käsitleda. See on olnud nende argument, mille nad pärast möödunud vetot enne jõule esitasid," rääkis Eesti ÜRO esinduse asejuht Gert Auväärt.

2014. aasta resolutsioon on Auväärti sõnul ÜRO ajaloo kõige rangemalt reguleeritud süsteem, mida tehakse läbi OCHA ja teiste humanitaaragentuuride. Veel reedelgi toimus kümne valitud liikme suursaadiku kohtumine, et kahtlevaid liikmeid veenda toetama Belgia ja Saksamaa ettepanekut.

Hääletuse tulemus selgub hiljemalt südaööks.