"Ütleksin, et see on selle valitsuse kõige kahetsusväärsem samm kaheksa kuu jooksul üldse. Seni on olnud küll piinlikku retoorikat, aga nii halba otsust pole olnud," rääkis Samost pühapäevases poliitikasaates "Samost ja Sildam".

Teine saatejuht Toomas Sildam lisas, et ilmselt soovib koalitsioon saada oluliselt suuremat kontrolli riigifirmade nõukogude üle, kui apoliitilise nimetamiskomiteega oleks võimalik.

Valitsus kinnitas lõppeval nädalal rahandusminister Martin Helme (EKRE) ettepanekul nimetamiskomitee neli uut liiget järgmiseks kolmeks aastaks, kellest Helme ettepanekul sai ametisse EKRE liige Argo Luude ning justiitsminister Raivo Aegi (Isamaa) ettepanekul Isamaa liige Reet Roos. Uued liikmed on ka Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanekul Toomas Tamsar ning majandus- ja taristuministri Taavi Aasa (Keskerakond) ettepanekul Kaido Padar.

Saatejuhid viitasid, et ehkki nimetamiskomiteesse sobilike inimeste juures on rõhutatud laitmatu renomee vajalikkust ja huvide konflikti puudumist, on mõlemal poliitlisel kandidaadil sellega probleeme.

"Siin on väärtuspõhiselt tehtud selge samm tagasi. Kusjuures samade erakondade poolt, kes kolm aastat tagasi nimetamiskomitee lõid," tõdes Samost, viidates tollase rahandusministrile Sven Sesterile (Isamaa, siis IRL). Sildam meenutas ka, et Reformierakondlase Taavi Rõivase juhitud valitsus lagunes 2016. aasta sügisel just pärast seda, kui IRL-i ja sotsiaaldemokraatliku erakonna ministrid kutsusid riigiettevõtete nõukogudest tagasi reformierakondlastest poliitikud. Nende oma erakonnakaaslasi siis enam nõukogudes ei olnudki.

"Olen üllatunud, et Keskerakond seda tegi. EKRE osas ei ole, kuna nende tipppoliitikud on korduvalt kurtnud, et neil pole kontrolli tippametnike üle," märkis Sildam. Samost viitas aga, et EKRE juhtpoliitikud on olnud väga kurjad parteilise toiduahela suhtes.

"Ilmselt peame nüüd hakkama jälgima iga nimetamiskomitee otsus. Kas oli seda jama vaja ja mille nimel?" küsis Samost.

Eesti joondumine USA järgi on silmatorkav

Iraagi ja Iraani ümber arenevat konflikti käsitledes tõdesid saatejuhid Eesti juhtkonna silmatorkavalt USA-meelset poliitikat, kus meie riigijuhid hoiduvad rahvusvahelise õiguse teemal arutamast, kuna see võiks Ameerika Ühendriikide tegevuse õiguslikud aspektid küsimärgi alla seada.

Eesti on andnud alates 3. jaanuarist (kui alustas ametlikult tegevust ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena) oma jäägitu toetuse USA-le. Eestis ei taha ametlikul tasandil keegi eriti arutada rahvusvahelise õiguse üle ja see jääb rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo või endise diplomaadi ja praeguse Euroopa Parlamendi liikme Marina Kaljuranna pärusmaaks," tõdes Sildam.

Ka Samost leidis, et välisminister Urmas Reinsalu ja kaitseminister Jüri Luik (mõlemad Isamaa) kalduvad konfliktis eelistama pigem USA positsioone Euroopa Liidu suurrriikide omale. Samas arvas ta, et kui praegu oleks valitsuses ka välisminister näiteks Urmas Paet (Reformierakond) või Sven Mikser (SDE), ka siis jääks Eesti poliitika põhimõtteliselt samaks.

Lisaks arutasid saatejuhid poliitikast lahkunud inimeste suhtekorraldusärisse siirdumise taustal lobitegemise reguleerimise üle ning toetasid riigikogu liikmetele nõunike palkamise võimalust.

Samuti oli pikemalt juttu seadusemuudatustest, mis annaksid üürisuhetes senisest rohkem õigusi üürileandjatele.