Majandus- ja taristuministeeriumi transpordi arengukavas on visioon 700 meetrit pikema lennurajaga Tartu lennujaamast, et kasvatada selle abil Lõuna-Eesti potentsiaali.

Üleriigilise strateegia 2030+ ja Tartumaa piirkondliku arengustrateegia 2040 kohaselt peaks Tartu kujunema Lõuna-Eesti regiooni oluliseks logistiliseks ühenduspunktiks paljude maailma sihtpunkitidega läbi Riia ja Helsingi. Eeskätt on see vajalik ülikooli rahvusvahelisuse ja teaduskeskuse arengu seisukohalt.

Et aga Tartu lennujaama rahvusvahelistele nõuetele kohaldada, lennugraafikusse uusi sihtpunkte lisada ja lennugraafikut tihendada, vajab olemasolev taristu edaspidi laiendamist.

Lennujaama kasutatavuse suurendamiseks ja lennunduse tulevikutrendidega kohanemiseks peab ministeerium vajalikuks lähiaastatel lennuraja pikendamist 700 meetri võrra. Praeguste arvutuste kohaselt läheks see maksma 4,5 miljonit eurot.

See investeering on vajalik tšarterlendude, kaubavedude ja suuremate reisilennukite vastuvõtuvõimekuse tagamiseks. Nimelt on paljude lennufirmade lennukipark enamasti selline, mis ei võimalda Tartu pisikesel lennuväljal maanduda.

Kõiki Eesti regionaalseid lennujaamu haldav Tallinna Lennujaam kinnitab, et lähiaastatel vajadus selle visiooni elluviimiseks puudub.

"Transpordi arengukava on pikalt tulevikku vaatav dokument. Loomulikult võib kõigil teemadel arutleda, aga praegu pole lennurada seal selge piirang lennuliikluse arendamiseks. Ise me raja pikenduseks vajadust lähema viie aasta jooksul äriliselt ei näe," kommenteeris Tallinna Lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe ERR-ile. "Transpordi arengukava on riigi visioon ja unistus, aga see ei tähenda, et nii peab minema."

Tartust saab 2024. aastal kultuuripealinn, sel aastal oodatakse Lõuna-Eestisse miljonit külastust. Lennuraja pikendamist selleks aga vaja pole, kinnitab Pärgmäe: "Kultuuripealinna teenindamiseks ei ole praeguse pikkusega rada piirang. Paneme hoopis suurt rõhku sellele, et saada lennusagedusi ja liine juurde."

Praegu on Tartul vaid üks välisühendus päevas - igahommikune lend Helsingisse esmaspäevast laupäevani kell 5.20. Helsingist tagasi saab samadel päevadel kell 23.45.

Eesmärk on saada graafikusse juurde teine, lõunane lend Helsingi vahet. Ka see avaks Lõuna-Eesti turismiturgu autoga reisijate kõrval märksa laiemale külastajaskonnale.

Lisaks teisele Helsingi lennule loodab Tallinna Lennujaam saada kultuuripealinna aastaks käima Tartu - Stockholmi liini.

"See oleks järgmine loogiline samm, kuhu inimesed Tartust tahavad minna," ütles Pärgmäe.

Ainus partner, kellega sel teemal võiks läbi rääkida, on SAS. Kuid neid huvituma panna on keeruline.

"Tuleb endale aru anda, et sellel liinil esimestel aastatel majanduslik tasuvus puudub – selle teostumine eeldab riigilt ja linnalt paketti, mida vedajale pakkuda," ütleb Pärgmäe.

Pakett tähendab, et nii nagu Helsingi liinigi puhul, peaks linn ja riik leidma ka Stockholmi liini avamiseks oma rahakotist toetust, mida riigiabina lubatud mahus vedajale peale maksta. Lubatud mahu piir tuleb aga kiiresti ette, see on hoidnud ka Helsingi liini seni tihendamast. Pelk tartlaste huvi lennuühendust saada ei kataks kahjumit, mida see liin tootma asuks, mistõttu on vaja seda auku lappida.

"See, et Tartu on Finnairi [Helsingi] liinile õla alla pannud, on väga suur asi," rõhutab Pärgmäe.

Ent teine igapäevane lend Helsingisse saab teostuda alles siis, kui nõudlus selle järele piisavaks paisub.

"Finnairi supp ei tohi liiga lahjaks minna, me tahame seda liini väga hoida. Kui näeme, et nõudlust on rohkem, võib teise lennu juurde tekitada," selgitab Pärgmäe.

Pisut kaugemaks unistuseks oleksid juba Tartu ühendused Kopenhaageni ja Varssaviga, aga ka need oleksid praeguse lennuraja pikkuse juures tehtavad, kinnitab Pärgmäe. Nende liinide teostumine seisab kõige muu kui lennuraja pikkuse taga - kõik lennuühendused Tartu lennuväljalt vajavad avaliku sektori panust riigiabi lubatud mahus väljamaksmiseks.

"Kõik lennukid, mis võiksid Tartust teenindada Helsingit, tulevikus ka Stockholmi, Kuressaaret jne – sõltub tulevikuarengutest – saavad tänase rajaga ära teenindatud," kinnitab Pärgmäe.

Transpordi arengukava kohaselt peaksid nii riigisisest kui ka rahvusvahelist lennuühendust suutma kümmekonna aasta pärast pidada ka Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljad. Ämari lennuvälja peaks saama muuta sobivaks kaubavedudele ja võtma kasutusele Tallinna suunduvate rahvusvaheliste lendude varulennuväljana.

"Kui tulevad mingid arengud, kus lennujaama füüsiline taristu saab piiranguks, siis pöördume riigi poole vastava taotluse ja rahaküsimisega. Tänasel hetkel on kõik meie jõupingutused suunatud sellele, et hoida regionaalseid lennujaamu heas tehnilises seisukorras," kommenteeris Pärgmäe.

Ainus regionaalne lennujaam, mille arenduseks riik praeguseks rahastusotsuse on teinud, on Pärnu. Kõik arendustööd lähevad maksma umbes 20 miljonit eurot.