2019. aasta alguses oli Vabaerakonnal liikmeid 578, 2017. aasta alguses aga 685. Tänavu 21. oktoobri seisuga on parlamendist välja jäänud Vabaerakonna liikmete arv langenud 526-ni. Kui erakonna liikmete arv langeb alla 500, võib registriosakond algatada erakonna sundlikvideerimise.

9. juunil Vabaerakonna esimeheks valitud Heiki Lill erakonna tulevikku nii mustades toonides ei näe ja usub, et Vabaerakond läheb 2021. aasta sügisel toimuvatele kohalike omavalitsuste volikogude valimistele välja oma nimekirjadega.

"Elu on näidanud, et kui kohalikel valimistel oma nime all välja ei lähe, pole riigikogu valimistel edu loota," ütles Lill ERR-ile. Vabaerakond ei kavatse tema sõnul ka mõne teise väikeerakonnaga liituda.

Ametlikult tegutsevas erakonnas peab olema minimaalset 500 liiget. Kui liikmete arv langeb alla selle, siis on ette nähtud ajavahemik liikmeskonna täiendamiseks, aga kui see ei õnnestu, siis erakond kustutatakse äriregistrist ehk likvideeritakse. "Mina seda küll näha ei tahaks," lausus Lill.

Ta tunnistas, et head retsepti tal liikmeskonna suurendamiseks ei ole. "Eks tuleb inimesi motiveerida ja agiteerida ning püüda pildil olla. Kõik sõltub liikmetest endist. Lahkumised ongi esmalt tingitud sellest, et Vabaerakond pole niiöelda pildil olnud," arutles Heiki Lill. "Eks me liikmeskond on vähenenud viimased kaks aastat."

Kuna viimastel riigikogu valimistel ei kogunud Vabaerakond piisavat toetust, siis ei saa nad ka enam toetust riigieelarvest. "Ainsaks tuluks on liikmemaksud ja annetused," ütles Lill.

ERJK rahastamisaruannete järgi on 2019. aastal Vabaerakonnale laekunud tulu 120 735 eurot, millest 107 188 eurot on olnud riigi toetus, 11 794 eurot rahalised annetused ja 1753 eurot liikimemaksud. Samas saadi riigi toetust ainult esimeses kvartalis, mil partei kuulus riigikogusse. Kahes järgnevas kvartalis on erakonna sissetulekud olnud vaid 2454 eurot.