"Horvaatia on defineerinud ome eesistumise programmis kolm peateemat: Euroopa Liit, mis kaitseb; Euroopa Liit, mis ühendab ning Euroopa Liidu areng ühelaadsel ja tasakaalustatud viisil ehk Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika," rääkis Horvaatiast Euroopa Parlamenti valitud Željana Zovko, kes kuulub parlamendis Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni.

Zovko lisas, et Horvaatia jaoks on selge siht ka Euroopa Liidu lainemine ning sellega seoses rõhutas saadik usutluses Arp Müllerile 7. mail Zagrebis toimuva EL-i ja Balkani riikide liidrite tippkohtumist, mille teemaks on ühenduse laienemine Lääne-Balkanil.

Mülleri küsimusele, kuidas kavatseb Horvaatia peaminister Adrej Plenkovic ümber veenda Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni, kes eelmisel aastal blokeeris liitumiskõneluste alustamise Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, vastas Zovko, et loodab oma peaministri prantsuse keele oskusele ja headele suhetele Macroniga.

"Prantsusmaa president Jacques Chiraci ajal toetas 20 aasta eest toimunud Zagrebi tippkohtumisel põhimõtet, et Lääne-Balkani riikidel peab olema võimalus liituda Euroopa Liiduga. Ainus, kes toonase Zagrebi tippkohtumise tulemusel sihile jõudis, ainus edulugu ongi Horvaatia. Horvaatia on seega Lääne-Balkani riikide parim advokaat, et nad saaksid võimaluse liituda ja tagada nõnda rahu ja stabiilsust," rääkis Zovko.

"Meie peaministril on institutsionaalne mälu, mida paljudel uutel riigijuhtidel ei ole, mistõttu võibolla nad alati ka ei mõista mis on Balkani regioonis kaalul - see on rahu ja julgeoleku küsimus. See on ka meie ülesanne siin Euroopa Parlamendis, kus olen Euroopa Rahvapartei grupi esindajana läbirääkija resolutsioonide ettevalmistamisel, mis kutsuvad üles alustama kõnelusi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga," ütles Horvaatia saadik. "Meil on sel teemal üksmeel kõigi erinevate parteirühmade vahel ning üksmeelselt toetati põhimõtet, et need riigid peavad saama võimaluse, isegi Uueneva Euroopa fraktsiooni (kuhu kuulub ka Macroni partei - A.M.) saadikutest üle poole olid selle resolutsiooniga nõus," lisas ta.

Zovko kinnitas ka, et on saanud Prantsusmaa poolelt positiivseid signaale, et uue metodologia rakendamisega on Zagrebi tippkohtumisel võimalik laienemisega edasi minna.

Mülleri viitele, et Horvaatia rõhutab oma eesistumisprogrammis demograafiat ja väljarände peatamist, märkis Zovko, et see on suurim väljakutse Horvaatia ja kogu Ida- ja Kagu-Euroopa jaoks.

"Noored inimesed lahkuvad suurel hulgal, sest üks Euroopa Liidu põhivabaduste sammas on liikumisvabadus. Samuti on elustiili muutumine toonud meie ette madala sündimuse probleemi. Horvaatiale on see suur väljakutse, kuidas tulla toime tugeva rahvaarvu kahanemisega, sest see jätkub endiselt. Ilma noorte inimesteta pole aga arengut, ilme uute inimesteta pole arengut," rääkis saadik. "Me võime ju luua perfektsed institutsioonid, võime luua perfektse Euroopa Liidu, aga kui pole inimesi, kes siis viiksid meie elu edasi? Vananeva ühiskonnana on meil probleeme, mis on seotud pensionireformiga - kui meil pole tulevikus noori inimesi, kes töötavad ja toetavad meie vananevaid ühiskondi. Ühiskond peab olema tasakaalus, kui me soovime saavutada sama elustiili, mida nn vana Euroopa on nautinud ja millest meie olema alati unistanud, kui me soovisime saada Euroopa Liidu liikmeks," lisas ta.

Zovko leidis, et demograafia probleemid on üks teemasid, mida Euroopa Liidu ühtekuluuvuspoliitika võiks aidata leevendada. "Mina, europarlamendi kultuurikomisjoni liikmena toon esile investeerimise teadusesse Horisondi programmi kaudu, investeerimist haridusse, uutesse tehnoloogiatesse ja ettevõtlusesse ning seda ka just liidu äärealadel, kus ei ole piisavalt selliseid investeeringuid, mis aitaksid noortel nutikatel inimestel jääda elama nendesse piirkondadesse," ütles ta. "Tuleb investeerida ühtekuuluvusfondidesse tasakaalustatud viisil. Pärast seda kui on mujal saadud kogemusi, omandatud haridus, tundma õpetud endast erinevaid inimesi ja rahvaid, siis peaks inimesel olema võimalus naasta ja realiseerida end taas seal, kust oled pärit. Me soovime, et kõigil oleks kodumaal enda realiseerimiseks võrdsed võimalused teiste maadega võrreldes."

Zovko viitas ka sellele, et Ida-Euroopa riigi peaksid saama ühtekuuluvuspoliitika abil samasuguse võimaluse arenemiseks nagu kunagi vaesemad Lääne-Euroopa riigid said.

"Mitmeaastane eelarveperspektiiv peab võtma arvesse ühtekuuluvust. Meie oleme ühtekuuluvuspoliitika sõbrad. Horvaatia koos mitmete teiste Ida- Euroopa riikidega ei ole seni saanud kasutada kogu potentsiaali, mida ühtekuuluvuspoliitika endas kätkeb, me pole saanud samasugust võimalust nagu näiteks Hispaania, Itaalia, Portugal," tõdes ta. "Meile on räägitud, et põhjuseks on üleilmne finantskriis ja muudatused ühtekuuluvusfondide reeglites. Meie tahame, et ühtekuuluvusfonde saaks täielikult ära kasutada, sest sellest tulenevat kasu näevad inimesed igal pool üle maa oma kodulinnades, nad näevad, mis kasu on olla Euroopa Liiidu kodanik."

Horvaatlanna Zovko on pärit naaberriigist Bosnia-Hertsegoviinast, tal on nii Bosnia-Hertsegoviina kui ka Horvaatia kodakondsus. Aastail 2004-2016 oli ta Bosnia-Hertsegoviina suursaadik järgemööda Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalias, Euroopa Parlamenti kandideeris ja osutus Zovko valituks Horvaatiast.