"Me teeme sellest koroonapresidentuuri, et saada koroonast ja selle tagajärgedest üle," kirjutas Maas pühapäeval ajalehes Die Welt ilmunud arvamusloos. Selle sõnastusega viitas ta Saksamaa Euroopa Liidu esinduse juhi, suursaadik Michael Claussi sel nädalal väljaöeldule. Clauss tunnistas, et Saksa eesistumine peab koroonapandeemia mõjude tõttu oma kavasid kohandama.

Euroopa Liidu järgmine eelarveraamistik (MFF) peab olema koroonakriisist räsitud Euroopa majanduse elustamisprogramm, aga see peab finatsabi siduma ka õigusriigi tingimuste järgimisega, edastas Saksa välisministri seisukohti Politico.

"Meie siht on, et Euroopa väljuks kriisist tugevamana, ühtsemana ja suveräänsemana kui ta kriisi sisenes," kirjutas Maas. "Selle saavutamiseks peab Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarve olema tõeline elustamisprogramm. Nii, et lubage meil see ümber mõtestada ning investeerida massiivselt tulevikku - teadusesse, kliimameetmetesse, tehnoloogilisse suveräänsusesse ning kriisikindlasse tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi," loetles Saksa välisminister oma artiklis. See tähendaks, et Euroopa Liit peab kriisist oma järeldused tegema, parandades eelkõige oma kodanikukaitse võimekust, meditsiinitarvikute ühishankeid ja -tootmist.

Saksamaa üheks esmaseks ülesandeks eesistujana saab järkjärguline ja koordineeritud tegevus reisipiirangute kaotamiseks, "kui metsast välja jõuame", kirjutas Maas.

Lisaks tuleb "parandada vead", mis kriis esile tõi, märkis Maas, viidates koroonakriisiga võitlemise kattevarjus demokraatiale ja õigusriigile seatud piirangutele, mis tema hinnangul on Euroopas vastuvõetamatud. Euroopa Liidu uus eelarve peab andma Brüsselile rahanduslikud hoovad selliste kõrvalekaldumistega tegelemiseks, kirjutas Maas, mida võib pidada hoiatuseks eelkõige Ungarile, märkis Politico. "See, kes õõnestab Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ja -väärtusi, ei peaks eeldama, et saab Liidu rahalisest toest täies mahus kasu," kirjutas Saksa välisminister.

Euroopa Liidu eelarve aastateks 2021-2027 on siiani riikide poolt vastu võtmata ning nüüd on Euroopa Komisjon teatanud, et esitab läbirääkimiste alusena eelarvekava uue versiooni.

Saksamaa võtab EL-i eesistumise aasta teiseks pooleks üle praeguselt eesistujalt Horvaatialt.