EL-i vaesemad riigi kutsusid lõpetama rikkamatele tehtavaid tagasimakseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Liidu nn. ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi riikide valitsusjuhid
Euroopa Liidu nn. ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi riikide valitsusjuhid Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Laupäeval Portugalis kogunenud Euroopa Liidu 17 vaesema riigi valitsusjuhid rõhutasid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika tähtsust EL-i uue seitsmeaastase eelarve (MFF) kokkuleppimisel ning kutsusid üles lõpetama rikkamatele riikidel eerlarvest tehtavaid tagasimakseid.

"Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda EL-i eelarve sissemaksetest tagasi," edastas peaminister Jüri Ratase pressiesindaja.

Kohtumisel osalesid lisaks Eestile Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Samuti võtsid kohtumisest osa Euroopa Komisjoni eelarve ja halduse volinik Johannes Hahn ning ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira.

Ratas: MFF peab aitama kiiremini kliimaeesmärkideni jõuda

Ratas rõhutas oma esinemises, et järgmise pikaajalise eelarve maht ei tohi liialt järsult kahaneda ning ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid ebamõistlikult vähendada. Samuti tõi peaminister esile, et tulevane seitsmeaastane eelarve peab aitama liikmesriikidel tegelda uute väljakutsetega ja kiiremini saavutada kliimaneutraalsuse eesmärki.

Peaminister Ratase sõnul on eelarvekõneluste senistes ettepanekutes ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika eelarveid uuel eelarveperioodil ülemäära kärbitud. "Need vahendid on meile ja teiste liikmesriikide jaoks oluline tugi näiteks kliimaeesmärkide saavutamisel, innovatsiooni toetamisel või jätkusuutliku kasvu tagamisel," lausus Ratas. "Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud meil ELi investeeringute abil Eesti inimeste elu paremaks muuta näiteks uute töökohtade loomise, ettevõtluse ja teaduse toetamise ning koolivõrgu, tervishoiu, turismi ja veemajandustaristu arendamise ning transpordiühenduse rajamisega," sõnas Ratas.

Eesti prioriteetidest kõneldes sõnas Ratas, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata riigi kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam. Samuti tõi peaminister esile taristuprojektide toetamise jätkamist ja ühenduste väljaehitamist ning tõi näiteks Rail Balticu ja elektrisüsteemide sünkroniseerimise Euroopaga. Veel pidas peaminister oluliseks Eesti põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, milleks on tarvis otsetoetuste tasemete kiiremat ühtlustamist.

Ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika on Ratase sõnul Euroopa Liidu eelarves peamised vahendid ka kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute toetamiseks. "Kliimaneutraalsuse saavutamine on meie ühine eesmärk, mida peame võtma tõsiselt ning hakkama tegutsema. Meil on vaja teha suuri muudatusi, milleks on vaja suuri investeeringuid näiteks energia- ja transpordisektoris ning elamumajanduses ja tööstuses," sõnas peaminister.

Samuti on Euroopa Komisjoni plaan õiglase ülemineku fondi kohta oluline enim mõjutatud piirkondade, sealhulgas Eesti, toetamiseks kliimaneutraalsusele üleminekul. Ratas tõi esile, et õiglase ülemineku fondi finantseerimine ei tohi tulla ühtekuuluvus- ega põllumajanduspoliitika eelarvete arvelt. "Nende vähendamine tähendaks kliimainvesteeringuteks mõeldud raha kärpimist. Seda me ei soovi," ütles peaminister.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: