Merkel: EL võiks märtsis Põhja-Makedoonia ja Albaania asjus otsusele jõuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Albaania peaminister Edi Rama ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ühisel pressikonverentsil Berliinis.
Albaania peaminister Edi Rama ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ühisel pressikonverentsil Berliinis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel teatas esmaspäeval, et Euroopa Liit peaks juba märtsis jõudma kokkuleppele Albaania ja Põhja-Makedooniaga liitumiskõneluste alustamises. Merkeli hinnangul on seda sammu vaja ka geopoliitilise hädavajaduse tõttu.

"Igaüks, kes vaatab kaardi peale, kes teab geopoliitilist konteksti, teab seda, et on kõigi jaoks hea, kui Lääne-Balkani riigid saavad ühel päeval samuti Euroopa Liidu liikmeteks," vahendas Politico Saksa liidukantsleri sõnu Berliinis ühisel pressikonverentsil Albaania peaministri Edi Ramaga.

Merkeli kommentaar oli selgeks sõnumiks Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kes on olnud liitumisläbirääkimiste alustamise kõige häälekam vastane. Tulenevalt just peamiselt Macroni vastuseisust, ei suutnud EL-i juhid oktoobris jõuda kokkuleppele kahe riigi kutsumises liitumiskõnelustele.

Prantsusmaa on seejärel tulnud välja laienemisprotsessi reformimise ettepanekuga, mida Pariis loodab läbi suruda enne järgmiste liitumiskõneluste algust. Samas on üheksa liikmesriiki olnud Prantsusmaa ettepaneku vastu ja märkinud, et Põhja-Makedoonia ja Albaania peaksid nägema rohelist märtsis ka siis, kui uutes reeglites pole veel kokkuleppele jõutud.

Merkel kinnitas, et tema sooviks on liitumiskõneluste alustamises kokkuleppele jõuda järgmisel Euroopa Ülemkogul, mis toimub 26.-27. märtsini. "Me töötame praegu kõvasti soovitud tulemuse saavutamiseks märtsis," lisas ta.

Liitumiskõneluste alustamise toetajad on öelnud, et nii Albaania kui ka Põhja-Makedoonia on viinud ellu hulga nõutud reforme demokraatia ja õigusriigi parandamiseks. Samuti peavad kahe riigi toetajad oluliseks rõhutada, et kui EL kaht riiki endale lähemale ei too, kasutavad võimalust EL-i külje all oma mõjuvõimu kasvatada hoopis Venemaa, Hiina, Türgi ja Pärsia lahe riigid. Ka Merkel tunnistas, et Albaania ja Põhja-Makedoonia on teinud reformide elluviimisel märkimisväärseid edusamme.

Prantsusmaa ametnikud on omakorda väitnud, et kogu EL-i senine laienemisprotsess on olnud vildakas ning EL ei peaks mõtlema uute liikmete lisamisest enne kui on ise end reforminud. Ka Holland ja Taani on aja jooksul väljendanud sarnast skepsist EL-i edasise laienemise suhtes.

Praegune Euroopa Komisjon, mis on end nimetanud ka "geopoliitiliseks Komisjoniks", peaks esimeste laienemisprotsessi reformimise ettepanekutega välja tulema juba lähinädalatel.

Merkeli kõrval seisnud Albaania peaminister Rama ütles, et tal on uue Euroopa Komisjoni suhtes suured ootused. "Selgem ja geopoliitilisem dimensioon oleks suureks abiks nii meile kui ka kogu regioonile," nentis ta.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: