Michel pakub EL-i uues eelarves vähem raha, aga suuremat paindlikkust
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel pakub Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtidele, kes kogunevad algava nädala lõpus Brüsselisse EL-i uue eelarveraamistiku (MFF) üle kokkulepet otsima, väiksemat, aga suurema paindlikkusega eelarvet.
Suurem paindlikkus ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) summade kasutamisel ning rohkem raha kõige vähem arenenud regioonidesse selle asemel, et kogu seitsmeaastast eelarvet suurendada, peaks andma võimaluse kokkuleppeks, kirjutas Euractiv.com viidates reedel Brüsselis ajakirjanikke briifinud Euroopa Liidu ametnikule.
Micheli ettepaneku kohaselt peaks Euroopa Liidu aastate 2021-2027 eelarve suuruseks jääma 1094 miljardit eurot, mis oleks 1,074 protsenti EL-i riikide majanduse kogutulust (GNI). Varasemalt tegi Euroopa Komisjon juba 2018. aastal ettepaneku, et uus eelarve oleks 1,11 protsenti GNI-st ja Euroopa Parlament on soovinud isegi eelarvet, mille suurus oleks 1,3 protsenti GNI-st. Samas soovivad rikkamatest riikidest netomaksjad, kes panustavad ühiseelarvesse rohkem kui sealt nominaalselt tagasi saavad, et MFF-i ülempiir oleks 1 protsendi juures GNI-st.
Kahe leeri lepitamiseks ongi Michel pakkunud eelarve suuruse ohjeldamist, mis peaks tähendama ÜPP ja ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide vähenemist, kuid lubanud samas selles sisalduvate summade senisest paindlikumat kasutamist. ÜPP ja ÜKP summad kahaneksid Micheli ettepaneku kohaselt vastavalt 14 ja 12 protsenti, edastas Euractiv.com.
Võtmeks, mis peaks aitama riikidel eelarves kokku leppida, oleks selles sisalduvate summad jagamise reeglid. Nii peaks regioonidele, mille sisemajaduse kogutoodang (SKT) jääba lla 75 protsendi EL-i keskmisest, eraldatama ÜKP raames rohkem toetusi ning arenenud regioonid, mille rikkus on üle EL-i keskmise, kaotaksid uues eelarves 7 miljardi mahus toetusi.
Kuna põllumajanduspoliitika osas on paljud riigid soovinud toetuste säilimise kõrval ka suuremat paindlikkust, siis Micheli koostatud ettepanek võimaldabki ÜPP kahe samba raames makstavate toetuste vabamat kasutamist nende vahel. Mitmete kliima suhtes murelike riikide rahustamiseks soovib Michel sätestada, et 40 protsenti ÜPP rahadest oleks pühendatud kliimasoojenemisega võitlemiseks.
Lisaks on Micheli ettepanekus sees ka EL-i eelarvevahendite väljamaksmise sidumine õigusriigi olukorraga ning Euroopa Liidu omavahendite kogumine plastikumaksust ja emissioonikaubandusest. Samuti võib tema ettepanekute põhjal tõusetuda arutelu digimaksust, lennutranspordi maksust ja finantsülekannete maksust.
Euroopa Liidrid kogunevad erakorralisele ülemkogule neljapäeval, 20. veebruaril ning selle lõppemise aeg on teadmata.
Toimetaja: Mait Ots