Eesti perearstide trendi välismaale tööle minna, mis oli populaarne 2000-ndatel, enam ei ole. Rohkem kipuvad noored minema abiarstideks Eesti suurematesse linnadesse.

"Viie aasta jooksul on meil lõpetanud 120 uut perearsti ja neist 43 protsenti on võtnud endale nimistu ja sellest omakorda 60 protsenti on Tallinn või Harjumaaa ning tegelikult väga vähesed noored arstid lähevad väljaspoole Tallinna või Tartut. Nad töötavad abiarstidena ning seda ka siis valdavalt Tallinnas või Tartus, mõnel on mitu töökohta," ütles terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar.

Ka peremeditsiini residentuuri lõpetanute arv on viimastel aastatel kahanenud. Perearste koolitava Ruth Kalda sõnul on residentuuri läbimise aeg veninud lihtsalt pikemaks, kuna võetakse rohkem akadeemilist puhkust kui minevikus.

"Ma arvan, et meid võiks lõpetada kuskil 25/30 residenti, aga miks siis nagu korraga ei lõpetata, miks võetakse pikad perioodid, mõned on meil näiteks õppes 7-8 aastat, on ka mõned, kes on neli last sünnitanud samal ajal, nii et see venitab selle pikemaks," ütles Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhataja Ruth Kalda.

Kalda lisab, et Tallinna ja Tartu kesksus tekib sellest, et arstid loovad ligi kümne õppeaasta jooksul endale suurlinna võrgustiku, kuid nendib, et tegu on ka regionaalpoliitika probleemiga.

Pärast residentuuri nimistu võtmine ei ole noorele perearstile kerge ning seda kiputakse vältima, eriti just väikeses kohas, kus tugistruktuuri pole.

"Kohe nii-öelda sellist valmisolekut, kohe võtta endale nimistu ja minna näiteks väiksematesse kohtadesse tööle eriti veel siis kui sa oled üksinda, seda valmisolekut kohe lõpetanutel ei ole, enamikel ei ole," märkis Kalda.

"Kõik asjad tuleb leida kohe ja seda, kuidas juhtida ettevõtet ja teha kõiki neid tegevusi, mis otseselt meditsiiniga ei seondu, selleks meil nagu meil väljaõpe on kesine," ütles Eesti Nooremarstide Ühenduse volikogu liige, üldarst Kristjan Martin Kasterpalu. 

Ruth Kalda sõnul minnakse sellepärast suuremasse kollektiivi kogemusi koguma, kuna tegelik elu õpetab kõige rohkem. Kristjan Martin Kasterpalu lisab, et noored soovivad aina enam elada paindlikumat eluviisi. Selle tõttu otsustavad paljud mitte spetsialiseeruda ja jääda üldarstiks, mis võimaldab töötada rohkemates kohtades, näiteks EMOs või perearsti asendajana.

"Täiskoormus tähendakski 40 tundi nädalas ja mitte rohkem ja nad tahaksid võib-olla võtta oma puhkuse täies mahus välja nagu neil on selleks õigus ja luua nagu töö ja eraelu vaheline tasakaal, mis ennetaks läbi põlemist ja soodustaks isiklikku arengut," ütles Kasterpalu.

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saar tunnistas, et noorte soovide muutumisega tuleb kaasa minna. "Väga vähesed tahavad jääda kuskile paikseks ja olla seal ülejäänud 50 aastat," ütles Saar.

Ruth Kalda lisas, et noored arstid soovivad olla ka jätkuvalt aktiivsed erinevates muudes valdkondades. "Kas või organisatsiooni tegevustes või teha ka midagi muud veel lisaks ehk et päris palju selliseid elule nõudmisi on neil kindlasti."

Kasterpalu sõnul ei hoiaks noored perearstid maalt eemale, kui tasakaal töö ja eraelu vahel oleks ka seal tagatud.

Terviseameti hinnangul lahendaks maapiirkondade probleemi kohalike aktiivsus ja omavalituse präänik.

"Hästi head tulemust annab see, kui kogukonnas on keegi, kes nii-öelda veab seda teemat eest või mõni arst, kes otsib ka enda hulka noort kolleegi ja ütleme kohalik omavalitsus või linn, linnal on mingisugused motivatsioonipaketid, sest terviseameti ülesanne on korralda konkurss või teha sihtotsingut ja läbi rääkida, aga me ei saa ruume rentida, me ei saa korterit pakkuda," ütles Pille Saar.

Ruth Kalda märkis, et me ei pea meelitama maale noori, just äsja lõpetanud arste. "Maale on valmis pigem tulema juba kogenud arstid, kes ei karda seda üksi töötamist, kes ei karda ka seda, et lähedal ei ole spetsialiste ja haiglat kohe võtta. Neile võiks ka mõelda mingisuguseid nii-öelda präänikuid," sõnas Kalda.

Kalda sõnul tuleks hakata juurutama inkubatsiooni projekti. See tähendab, et vanem arst, kes hakkab ametit maha panema koolitab enda kõrval nooremat arsti, kes tulevikus tema praksise üle võtaks. Kasterpalu sõnul motiveeriks noori ka väiksemad nimistud.

"Kui otsitakse perearsti nimistule, mis on juba piirarvu lähedal või isegi üle, siis see tähendab juba rohkem tööd. Lisaks maapiirkondade nimistud kipuvad vanuselise struktuuri poolest olema vanemad ja mida vanem inimene on, seda rohkem läheb tal vaja tervishoiu teenuseid, arstiabi ja see omakorda suurendab selle nimistuga seonduvat töökoormust," rääkis Kasterpalu.

Lisaks peab väiksemas piirkonnas tegelema arst ka sotsiaaltööga - näiteks korraldama liikumispuudega inimesele transporti arstile pääsemiseks. Arstid tahaksid aga hoopis ravile keskenduda.

Pille Saare sõnul on seni suure vaevaga olukord kontrolli all hoitud, kuid tulevik ei pruugi olla helge. Saare hinnagul peaksid osapooled koos kriisile kiiresti uusi lahendusi otsima.

"Need kohad, kus on vaja tagada asendus on ka tehtud, aga lihtsalt need inimesed on saanud otsa, kes tahavad minna maapiirkondadesse. Kindlasti peab arvestama sellega, et perearstid vananevad ja teatud piirkondades võib juhtuda seda selliseid lahendusi nagu me oleme harjunud me ei pruugi enam leida. Probleem võib pigem süveneda," ütles veel Pille Saar. Võluvitsa terviseametil pole.

Eestis on kokku 786 perearstinimistut. Neist 743 juhul on perearst olemas, kuid 43 nimistut peab läbi ajama asendusarstiga, sest konkursiga pole uut perearsti suudetud leida.

Võrdluseks - veel kuus aastat tagasi oli asendusarste vaid 12, ülejäänud perearstid olid oma nimistute jaoks olemas.

Kuna arstiõpe kestab kaua, on alla 30-aastaseid nimistuga perearste kogu Eesti peale vaid kaks. 30-39-aastaseid perearste on aga juba 52. 40-49-aastaseid perearste tegutseb üle saja. Ent enamik perearste on üle 50-aastased - kokku 244. Aga kõige rohkem on pensionieelikuid või pensioniikka jõudnud arste, ehk 60-ndates aastates perearste on lausa 271. Ja veel - Eestis on ka 65 üle 70-ne aastast perearsti ning koguni üks üle 80-aastane perearst, kes tegutseb Tallinnas. Seega pea pooled Eesti perearstid on kas pensionieelikud või juba suisa pensionieas, nii et ka neile tuleb millalgi asendus leida.

Võrdluseks, alla 30-aastaseid asendusarste on üks, 30-39-aastaseid viis. 40-ndates aastates asendusarste tegutseb kaheksa. Enim, 17 asendusarsti on vanuses 50-59. Kuus asendusarsti on 60-ndates eluaastates ning teist samapalju seitsmekümnendates. Seega pole pilt kuigi palju parem ka asendusarstide seas.